Huh, sellel haiguste hooajal ei vea kohe meie peres mitte kellelgi. Nüüd on kahtlus, et Jürgeni pikaleveninud köha viitab kopsupõletikule ja mul hakkas pool nägu valutama, mis tähendab, et mul võib olla põskkoopapõletik.
Väikemees on oma köhast lahti saanud ja natuke nohu on veel jäänud. Ei ole välistatud, et sellest ei saagi enne lahti kui mõne aja pärast jälle antibiootikumikuuriga. Eks elu näitab. Suuremad lapsed on justkui terved. Nüüd on siis jälle minu ja Jürgeni kord.
Põskkoopapõletik
Minul aga, üllatus-üllatus, kadus üle nädala tagasi mu pikalt kestnud nohu ära ja laupäevast hakkas pool nägu kohutavalt valutama. No ikka nii hullusti, et ma pidin valuvaigistit võtma, et kuidagigi vastu peaks. Sain pereõega õnneks ühendust eile hommikul ja kohe ravikuur peale – zyrtec, sinupret, nina loputamine ja niisutamine. Eile tundus eriti mõnus kuum kummeliaur.
Igale põletikule iseloomulike nähtude nagu palaviku, väsimuse ja üldise halva enesetunde kõrval esineb ägeda põskkoopa põletiku lisaks veel pikale veninud nohule (üle 10 päeva), mädane eritis ninast, valu ja raskustunne põskede piirkonnas, mis on tingitud põskkoobastes olevast vedelikust, ja lõhnatundmise vähenemine.
Sageli esineb tuim peavalu, mis on tingitud nina kaudu hingamise takistusest. Võib esineda ka ärritusköha, mis eriti tugevneb öösiti (põskkoopas asuvad närvilõpmed, mille ärritamine põletiku poolt tekitab köha) ja hambavalu (hambajuure ja põskkoopa vahel on vaid õhuke luuplaat ning põletik põhjustab hambajuure ärritust). (Allikas: Looduspere.ee)
Tänaseks on isegi natuke mingit nohu liikuma hakanud. Sain arstile näidata ja lisaks pean ninna veel nasonexi panema. Sain aru, et praegu on esimene eesmärk kiirelt turse alla saada, et põskkoopas asi hullemaks ei läheks. Õnneks saan valu vastu ka paratsetamooli võtta. Keemiatehas missugune eks.
Kui koduravi ei aita, on arsti poole pöördumine vajalik, sest põskkoopapõletikuga võivad kaasneda rängad tüsistused. Põletik võib lisaks põskkoobastele levida ka otsmikuurgetesse, mida eraldab koljukoopast vaid õhuke luuline sein. Eriti ägeda põletiku ja ebapiisava ravi korral võib põletik kanduda ajju, tekkida võivad ajukelmepõletik (meningiit) või ajumädanik. (Allikas: Looduspere.ee)
Vanad vs uued ravimise võtted
Ninakõrvalurgete põletiku ravis manustatakse turset alandavat pseudoefedriini ja allergiavastase toimega tablette või kapsleid, lastele antakse spetsiaalseid siirupeid, väga turselise nina puhul võib kasutada ninatilku või -aerosoole. Valu leevendavad valuvaigistid. Mädase põletiku ravis on tähtis koht antibiootikumidel, ravi peab kestma vähemalt 10 päeva. Ninaeritisest vabanemist kergendab paksu eritise veeldamine soolalahusega ning ninaloputused. (Allikas: Kliinik.ee)
Kogu see nohu ja köha teema nii mul endal kui väiksel põnnil pani mind selle peale ka mõtlema, et on ju terve hulk igasuguseid nippe, mida vanasti kasutati. No a la mingid sibulamöginad ja sinepiplaastrid ja kuumad kartuli- või kummeliaurud. Sinised lambid vist olid mingil ajal kasutuses ja vist ultrahelilambid ka? Lampe pole meie peres kunagi kasutatud, kuuma auru tegemist aga küll. Lisaks kasutati meil ka sinepiplaastreid. Muud nagu eriti ei mäleta.
Põskkoopapõletik läbi, jälle värskes õhus
Tänapäeval on aga moodne iga väiksema nohukesega hakata suure hooga inhalatsioone ehk füsioloogilise lahusega aure tegema. Me pole siin kunagi nii agarad nendega olnud ja oleme neid teinud ikka siis kui muid variante pole – nt kui siin kõik kõripõletikku aasta tagasi põdesime, tegime kõik paar päeva niisama füsioloogilise lahusega auru. No ja pisipõnnile teeme ravimitega inhalatsioone. Mul tegi aga tõesti see kuum aur eile olemise palju paremaks.
Ilmselt pole meil lapsed ikkagi nii põhjalikult haiged olnud, et oleme lihtsamate vahenditega hakkama saanud, st ilma mögistamiste ja kreemitamisteta. Meie pere noorimale liikmele ei saa me atoopilise dermatiidi tõttu kreeme või lisaainetega hanerasvasalvi peale määrida. Tärpentinisalvi olen talle talla alla määrinud mõnel korral, aga efekti pole märganud. Nii me siis põeme siin järjest igasuguseid haiguseid…
Ootame kevadet ja paremat õhku
Ehk on parem kevadel ja suvel, kui suurem viiruste hooaeg mööda saab. Siis saavad ka lapsed rohkem õues olla (kuigi meil on lapsed niigi päris üksjagu õues ja kollektiivis pole). Üleüldse on õhk ehk parem ja niiskem nii toas kui õues. Ainus murekoht on see, et mida soojemaks ja muutlikumaks lähevad ilmad, seda keerulisem on lastele just seda õiget riietust valida.
+++++++
Kui kiiresti pärast haigust ise (või lastega) õue värskesse õhku lähed? Mille järgi otsustad, kas sobib juba väljas käia?
