Kui ma olen siin ja seal maininud, et ma lugesin 2017. aastal meie pere kolmanda lapse sünni järel 100 raamatut aastaga, siis üks tavalistest reaktsioonidest on suur üllatus. “Kuidas see väikeste laste kõrvalt võimalik on” küsitakse mu käest praktiliselt iga kord. Täna jagan oma saladust teiega ka.
Olen juba lapsepõlvest saati usin lugeja olnud. Kooliajal lugesin palju eestikeelseid raamatuid, keskkoolis hakkasid ingliskeelsed raamatud huvitama ja tänaseks suudan ma üpris edukalt mõlemas keeles lugeda. Žanrid on läbi aegade kindlasti üksjagu muutunud – lasteraamatutest noortekateni, krimkadest romantiliste armastuslugudeni. Juhtimisalastest raamatutest eneseabi raamatuteni.
Loen ja siis ei loe ja siis jälle loen
Nii kaua kui ma mäletan, on mul lugemine käinud lainetena – on perioodid, kui loen ja neelan raamatuid. Vahelduseks võib vabalt ette tulla pool aastat, aasta või isegi mitu, kus ma loen üpris vähe. Sama on kusjuures ka mu ema oma lugemisharjumuste kohta maininud, et aegajalt tuleb ette aegu, kui raamatuid lihtsalt ei taha lugeda.
Kui mõelda natuke põhjuste üle, miks ma ei loe, siis on neidki erinevaid. Näiteks on olnud liiga põnevad ajad sõpradega, koolis või kuskil tudengiüritusi korraldades. Või on olnud hoopis periood pärast väga intensiivset õppetööd, kui kooli materjale olen nii palju pidanud lugema ja läbi töötama, et lihtsalt ilukirjandust enam lugeda ei taha.
Aeg-ajalt on olnud ka neid olukordi, kus tekib see emotsioon, et hullult tahaks midagi lugeda, aga ei suuda kuidagi otsustada, mida lugeda ja siis läheb tuur mööda. Läheb jälle aega, tuleb uus laine või leian midagi kellegi soovitusel ja tuleb põhjalikum lugemise tuur peale. Päris tihti on mul aga mureks olnud see, et ma lihtsalt ei leia midagi head, mida tahaks lugeda.
Lugemise ideede puudus
Ühel hetkel avastasin enda jaoks Lugemise väljakutse Facebooki grupi. Miks üldse peab kõiki asju mingi väljakutse raamides tegema?! Kes teeb mingeid plangu väljakutseid ja kes teeb mingeid toitumise väljakutseid jne. No aga see grupp tundus kuidagi huvitav.
Selle grupi idee on lihtne – igaks aastaks koostatakse ühiste mõttetalgute tulemusena nimekiri. 52 teemat, st igaks nädalaks teema. Boonusena 1-2 teemat juurde ja saabki terve aasta igal nädalal ühe raamatu läbi lugeda.
Minu jaoks lahendas see grupp hästi mitu teemat ära, miks ma pikka aega eriti ei lugenud. See andis mulle võimaluse erinevaid raamatuid lugeda, kulutada natuke aega ka otsimisele (põnevuse faktor juurde) ja nimekirjast pärast raamatud maha kriipsutada. Selline exceli tabelite tegemine on mulle alati meeldinud, olgu see teema mis tahes.
2016. aastal lugesin ma vist enamus lugemise väljakutse teemasid läbi ja mõned raamatud lisaks ka. Järgmisel korral võtsin teemade valikust ka osa ja seda põnevam oli järgmist lugemisaastat planeerida. Seda kõike tegin viimaseid nädalaid rase olles.
Kolmanda lapse kõrvalt uus plaan
Siis sündis meie peresse kolmas laps ja ega siis selle pärast lugemata midagi ei jäänud. Kõik need hetked, kui ma olin kuidagi seotud sellega, et pikutasin imikuga või istusin lastega põrandal või käisime mänguväljakul või jalutasin – alati oli mul mingil kujul raamat käepärast. Enamus raamatuid olid kusjuures ikkagi paberil või e-raamatu kujul, vaid paar üksikut raamatut olid 100 raamatu nimekirjas audioraamatud (ja need lugesin ka paberil läbi).
2017. aastal lugesin ma 100 raamatut aastaga koguväärtuses 21794 lehekülge. Selle hulgast on puudu kõik need leheküljed, mis on pooleli jäetud raamatutest. Sest üks olulistest uutest põhimõtetest, mille ma enda jaoks avastasin, oli just nimelt see, et raamatuid võib ka pooleli jätta 🙂 Kui see takistab mul edasi liikumast järgmise raamatuni, siis ei pea ootama, kuni selle raamatu lugemise tuhin uuesti peale tuleb.
Selline arv lehekülgi tähendab, et keskmiselt lugesin ühes päevas läbi 59,7 lehekülge. Beebi kõrvalt võis neid unetunde küll igaöiselt vähem olla, aga samas oli ka päeval neid aegasid, kui ta nt imetamise ajal rahulikult minu süles mõnules.
Hoidsin raamatuid käepärast ja nii sain ka neid hetki kasutada. 59,7 lehekülge 24h peale ära jagatult, siis ütleme et keskmiselt tuleks igas tunnis 2,5 lehekülge lugeda. Ok, ütleme, et igast päevast olin ikkagi 8h täiesti lugemisvõimetu magamise või muude toimetuste tõttu. See tähendab siis, et 16h jooksul tuli igas tunnis lugeda 3,7 lehekülge. Ei tundu ju tegelikult üldse palju? Või tundub?
Võtame korraks ka teistpidi näite. Ütleme, et ma otsustan, et ma loen iga päev 20 lehekülge. Nii saan ma aasta peale kokku lehekülgi 7300. Keskmiselt raamatus 200 lehekülge ja raamatuid saab aasta peale kokku u 36. Seegi oleks täiesti arvestatav tulemus. Ütleme, et mingi aeg satub üks põnev krimka ette, mille 150 lehekülge ühe päeva ja ööga läbi loed. Kohe saad mitu päeva lisaks kui ühtegi lugema ei peakski.
Kuidas siis ikkagi lugeda 100 raamatut aastaga
Esmalt küsi “miks”
Esiteks, see peab päris selge olema, et ma tahan raamatuid lugeda ja see on mu jaoks sellel ajahetkel oluline. Kui see punkt täidetud pole, siis on päris kindel, et vingu palju tahad, aga raamatuid sellest rohkem läbi loetud ei saa. Kõikide järgmiste punktide eelduseks on just see punkt! Vahel on oluline ilukirjandus, vahel õppimiseesmärgil raamatud, aga oluline, et lugemishuvi on olemas.
Valmistu ette
Teiseks, lugemisjärjekord ehk nimekiri soovitud raamatutest peab vähemalt teemade osas teada olema. Kui sobiliku lugemishetke tekkides hakata alles sellele mõtlema, millist raamatut ma lugema hakkan, siis on keeruline lugemiseni ka jõuda. Nii kaob see 7 minutit lihtsalt ära ja need leheküljed jäidki lugemata.
Hoia raamat(ud) lähedal
Kolmandaks, raamat peab olema käepärast. Kas neid on siis üks või mitu, mida paralleelselt lugeda, pole tähtis. Soovitud raamatud peavad olema käepärast ja lähedal. Kui ma pean kulutama aega raamatu otsimisele, ostmisele, raamatukogust toomisele, siis kaob jällegi see lugemiseks sobilik aeg ära. Ma lugesin päris mitu raamatut Elisa äppi kasutades, sest nii oli ka arsti juures ootejärjekorras võimalik raamatut edasi lugeda. Samuti kasutasin e-lugerit päris palju. Ka kotis kandsin pooleli olevat raamatut kaasas, et näiteks rongis või bussipeatuses lugeda.
Lugemisoskuse harjutamine
Neljandaks, hea lugemisoskus. See on natuke alahinnatud ja samas väga hästi harjutatav oskus. Kui alguses võib tunduda, et “ma ei saa lugeda kui lapsed kõrval räägivad”, siis tegelikult on eelmiste punktide täitmine juba pool sammu edasi. Ehk et see oskus tuleb harjutades.
Ka lugemiskiirust on võimalik arendada, selle jaoks on isegi eraldi kursused. Kui raamat venib ja loed sellepärast ühte rida sada korda – vaheta raamatut! Sa ei ole selle ühe raamatuga laulatatud ju 😀
Raamatulugemine on nagu meditatsioon ja täiesti edukalt on võimalik õppida ennast ümbritsevast välja lülitama.
Eemalda sinu tähelepanu eest võistlejad
Viiendaks, muude väliste segavate faktorite eemaldamine. See on üks neist harjumustest, mida on jällegi võimalik muuta. Kui mul on harjumus telekat vaadata, siis on päris selge, et lugemise jaoks peaksin ma teleka vaatamisest loobuma. Või kui keegi teine vaatab telekat ja see lugemist segab, minema teise tuppa lugema.
Kui mu telefon või arvuti teeb igal hetkel piiksu kui keegi mulle sõnumi saadab või keegi midagi kuskil facebookis kommenteerib, siis see tõmbab tähelepanu lugemiselt eemale. Nii ma loengi ühte lauset viis korda üle, sest iga kord on erineva koha peal “piiks”.
Kui lugemine on su jaoks prioriteet, siis eemalda need sinu tähelepanu nõudjad ja su tegemistele sissesõitjad. Kusjuures, need võiks tegelikult igal juhul maha võtta ja otsustada ning valida ise, millal sõnumeid või teavitusi kontrollida ja mitte laste neil oma elu juhtida 🙂
Märka lugemiseks sobilikke hetki
Kui telefon, arvuti ja televiisor on segavate faktoritena eemaldatud, siis tekib neid võimalusi kindlasti päris palju, millal lugeda. Näiteks söögitegemise kõrvale on võimalik mõned leheküljed lugeda, laste vannitamise kõrval on võimalik raamatut paar lehekülge lugeda, põrandal istudes, lastele ette lugedes, hommikuputru süües, autos kõrvalistuja istmel istudes, autos kedagi oodates istudes jne jne jne. Neid näiteid on tegelikult ju päris palju.
Jaa, ma tean, paljud ei saa liikuvas asjas lugeda, sest neil läheb süda pahaks. Loe kasvõi 2,5 lehekülge enne kui süda pahaks jõuab minna 😀 Või kuula audioraamatut. “Aga mulle ei meeldi audioraamatut kuulata!”. Vaata uuesti esimest puntki ja neljandat ka. Ma ütleks, et kui need faktorid sind segavad ja sa ei ole valmis oma harjumusi muutma, siis järelikult pole lugemine ikkagi su jaoks piisavalt tähtis. Lihtne ju – kui ikkagi on tähtis, leiad aja ja võimalused, kui pole tähtis, ei leia neid ka siis kui sulle mitu päeva rahu ja vaikust võimaldatakse.
100 raamatut aastaga läbi lugeda on prioriteetide küsimus
Ma ei tea, kui ma nüüd neid punkte siin järjest vaatan, siis neid mõjutajaid on ikka päris palju, mis takistavad igapäevaselt raamatute lugemist. Ja jõuamegi ringiga selleni tagasi, et aastas 100 raamatut läbi lugeda on täiesti reaalne ja võimalik ka väikeste laste kõrvalt. Lugemine peab olema lihtsalt oluline!
Otseloomulikult on mind aidanud siinjuures ilmselt see, et neljalapselises peres kasvamine on andnud teatud oskuse ennast mingitel hetkedel ümbritsevast välja lülitada.
Teiseks on mind aidanud ka see, et palju lugedes on mu lugemiskiirus päris ok. Kuigi ingliskeelseid raamatuid lugedes kaob vahel rohkem vahelt ära ehk ma ei süvene nii palju kui eesti keeles, siis ilukirjanduse puhul see ei häirigi.
Ja kolmandaks pole mul harjumust igast raamatust tsitaate ja poolt raamatut välja kirjutada, ilukirjandusest eriti. Kui mul on lugedes enda harimise eesmärk, st ma loengi näiteks mõnd juhtimisalast või erialakirjandust, siis on konspekteerimine loomulikult aega võttev tegevus, mis annab palju juurde. Samas ei saa nii palju raamatuid läbi lugeda. Fookus peab lihtsalt paigas olema, mis on päeva/aasta lõpuks tähtis 🙂
Süües kasvab isu ehk uued eesmärgid
Pärast eelmise aasta saja raamatu lugemist võtsin sel aastal omale teistsuguse eesmärgi. 2018. aastal otsustasin ma kirjutada 100 blogipostitust. Kuigi ma kirjutasin mõned postitused juba 2017. aastal Eesti Pere keskkonda, siis sel aastal alustasin ma oma praeguse lehega. Just siia plaanin ma aasta lõpuks need 100 blogipostitust valmis kirjutada.
Kusjuures, tegelikult kehtivad suures osas need eelpool toodud punktid ka postituste kirjutamise kohta. Aega ei ole ma endiselt kuskilt juurde saanud. Küll aga olen ma välja mõelnud, et see teema on mu jaoks tähtis ja mul on eesmärk. Seetõttu on mul mõne sobiliku hetke tekkimisel teada, millega ma parajasti tegelen. Ei lähe raamatut lugema vaid mõnda postitust nokitsema 🙂
Mitu raamatut 2018. aastal ikkagi loetud saab?
Võib-olla tekib kellelgi küsimus, et kas ma sel aastal siis ühtegi raamatut läbi ei kavatsenudki lugeda? Sel aastal on mu lugemishuvi natuke teine. Olen päris palju raamatuid lugenud, aga mitte läbi lugenud 🙂 Ja ma pole nendest mingeid nimekirju koostanud, sest need on olnud õppimise eesmärgil lugemised. Sel aastal tegelen enesearenguga natuke teise nurga alt!
Vot, nii lugesin 100 raamatut aastaga väikeste laste kõrvalt. Raamatute nimekirja leiad siit 2017. aasta lugemise väljakutse postitusest. Tehke järele või ostke ära! 😀
Jagage oma lugemise kogemusi ka – kuidas õnnestub laste kõrvalt raamatute lugemine? Mida rohkem loete, ilukirjandust või pigem asjalikke raamatuid? Mis on viimane huvitav mõte mõnest raamatust, mille läbi lugesid? Kas lugemine on üldse su jaoks prioriteet või mitte? 🙂
.oOo.
Nagu ikka, kui sul tekib mõtteid jagamiseks mulle või ka teistele, anna neist märku postituse kommentaarides või võta minuga ühendust muid kanaleid pidi. Teiste tegemistega saad kursis olla Facebooki Riina tegutseb lehel, Instagramis @tegutseteadlikult või Tegutse teadlikult Facebooki grupis.
