Kirjutasin ükskord Eesti Pere lehele postituse “Kuidas korraldada lihtsat ja toredat sünnipäeva?”. Sünnipäevade tähistamine on minu jaoks alati oluline olnud. See on ju ometi võimalus sõpru endale koju külla kutsuda. Parim sünnipäevakingitus eelmisest aastast oligi tore lähedaste ja sõpradega koos veedetud päev.
Avaldan selle 5.12.2017 avaldatud postituse siingi. Olen seda loetavuse huvides pisut toimetanud ja täiendanud. Muide selle aasta sünnipäevaks hakkasin varakult endale kingitust ette valmistama. Minu kingitus on seekord iseendale mugavustsoonist väljaastumine “Liikumismustrid igapäevaelus” vestlusringi näol, mis toimub nädal pärast mu sünnipäeva. Selle aasta sõpradega koos veetmise “peost” kirjutan mõnel teisel korral.
Ühiste ürituste aastaring
Meie pere sünnipäevad ja tähtpäevad on kuidagi toredasti aasta peale jagunenud – pesamuna sündis jaanuaris, Jürgeni sünnipäev on juulis, pulma-aastapäev on augustis, tüdruk sündis septembris, esiklaps oktoobris ja minu sünnipäev on novembris. Minu omaga saab alati sünnipäevade aastaring täis ja võib hakata järgmisi sünnipäevi ootama.
Mõni aeg tagasi kirjutasin sellest, kuidas suuremate laste sünnipäeva Vigurite maailm mängutoas koos nende sõpradega tähistasime. Mulle laste pidude korraldamine meeldib, eriti kui nad väiksed on, sest siis saame oma sõpru koos nende lastega ka koosviibimisele kutsuda. Lapsed saavad mängida ja me omavahel juttu ajada.
Sünnipäeval saab külalisi kutsuda
Olen sünnipäeva tähistamist alati tähtsaks pidanud, sest see on minu jaoks olnud võimalus “põhjusega” sõpru külla kutsuda. Olles ise väga praktiline inimene, siis minu jaoks ei ole kahjuks olnud loomupärane kellelegi helistada lihtsalt selleks, et küsida kuidas läheb.
Sellest on mul alati väga kahju. Näiteks ülikooli ajal ühe kooliprojekti jaoks sõprade seas küsitlust tehes sain päris mitu kommentaari, et ma võtan ainult siis inimestega ühendust, kui mul midagi vaja on. Tundsin ennast sellest väga pahasti, sest käitusin enda meelest seepärast niimoodi, et ma ei taha inimesi ilma asjata tülitada.
Mis oli see oli, nüüd olen loodetavasti selles osas ka pisut arenenud ja olen seda teadlikult harjutanud, et suhtlengi inimestega vahel ainult selleks, et suhelda 🙂
Abikaasale ei meeldi sünnipäevi tähistada
Abikaasa ei pea sünnipäeva tähistamist eriti oluliseks ja see on minu jaoks väga harjumatu. Eriti seepärast, et tema on meil ainus, kelle sünnipäev on suvel. Siis oleks ju ometi tore sõpradega kohtuda.
Vähehaaval oleme seda suhtumist siin viimastel aastatel muutnud ka. Olen näiteks talle üllatuspeo korraldanud ja sõbrad ilma Jürgeniga kokku leppimata külla kutsunud. Pärast tööpäeva lõppu oli see tema jaoks päris äge üllatus 🙂 Kuna juba aastaid on ta sünnipäevaga alanud tema pikk suvepuhkus, siis oleme liiga tihti sel ajal muidugi kodust ära olnud.
Meie pulma-aastapäev on augustis ja see on andnud meile võimaluse ikkagi ühe sõpradega grilliürituse korraldada. Oleme abikaasa sünnipäeva ja pulma-aastapäeva vahelisel ajal teinud pikniku mere ääres või koduaias.
Pulma-aastapäev ja piknik
Meie pulmapidu toimus augusti alguses ja tahtsime väga selle teha pikniku vormis. Sellise lihtsa peo, kus on hea muusika, lihtne toit ja palju värsket õhku. Lillede asemel palusime tuua hoopis maitsetaimi. Mõtlesime pikniku formaadi peale, sest hiljem on alati hea võimalus seda sõprade kokku kutsumise põhjusena kasutada.
Esimestel kooseluaastatel käisime Meremõisas RMK alal tööpäeva lõpus grillimas. Nüüd oleme paar aastat koju külla kutsunud. Kuigi elame kortermajas, on meil tore privaatne aed, kus suve jooksul korra või paar grillida kedagi vast ei häiri.
Teeme selle ürituse sellisel ajal, et kellelgi ei oleks kohustust mingeid kingitusi tuua ega mingeid õnnesoove edasi anda, vaid et olekski tore koosolemise ja suhtlemise aeg ja koht. Sel aastal sattus näiteks selline korralike hoovihmadega päev olema ja mehed grillisid all väljas liha ja naised-lapsed toimetasid toas. Väga mõnus ja tore üritus oli!
Laste omanäolised sünnipäevad
Laste sünnipäevade tähistamine sügisel pakub meile alati üksjagu väljakutset. Nii on need peod väga eripalgelised olnud. Küll oleme neid kodus pidanud ja proovinud ka mängutoas pidu pidada. 2017. aastal toimetas lastega õues Pille Väljataga, kes tuli ja lastele sünnipäeva matka korraldas.
Pille tegemistel saab silma peal hoida ja sünnipäeva või mõne muu ürituse tähistamiseks appi kutsuda tema blogi kaudu kontakti võttes (https://pillevaljataga.com/).
Kuidas me edaspidi pesamuna sünnipäeva tähistama hakkame, arvestades et see on haiguste tipphooajal, veel ette ennustada ei oska. Eks elu näitab.
Sünnipäevalaps tahab ka suhelda
Tagasi tulles minu enda 2017. aasta sünnipäeva tähistamise juurde, siis see oli minu jaoks varasemast päris palju teistmoodi. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi need peod, kus tuleb pööraselt enne külaliste saabumist rabeleda, sel ajal rabeleda, kui külalised on kohal ja toimub ainult üks teenindamine. Siis küsitakse kohvi ja kooki ning juba ongi tsaupakaa ja kõik läinud.
Kuna perenaisel on ikka palju toimetamist, siis ei saa mina ju niimoodi tegelikult piisavalt tähelepanu. Hea küll, võiks minna ju siis kuskile restorani, kus kõik toidud on valmis tehtud ja lauda kantud ja minu ülesanne oleks lihtsalt ilus olla. Mis selline sünnipäev aga maksma läheb?! Jälle ei sobi!
Selle restoraniskäimisega on teine teema veel see, et tegelikult on ju lastel seal üldiselt igav. Pean arvestama, et ka mu sõpradel on lapsed ja kui ma neid ilma lasteta kutsun – kuidas need lapsed siis hoitud saavad? Mulle lihtsalt ei sümpatiseeri selline variant.
Juubeli tähistamine on muidugi teine teema ja siis mõtleks muid variante välja.
Parim sünnipäevakingitus on sõbrad
2017. aastal jõudis mulle lõpuks kohale, mida ma tahan! (Kas siis saingi täiskasvanuks?) Või siis oskasin lihtsalt seda lõpuks sõnastada. Tahtsin sellist päeva, et saaksin rahulikult toimetada ilma kuklas tiksuva kellata ja ilma jala otsas rippuvate lastega. Tahtsin ka väga sellist päeva, kui saaksin sõpradega koos aega veeta.
Tahtsin valmistada sellist toitu, mida oma perelegi oleks sellisel päeval teinud, aga lihtsalt suuremas koguses. Pakkuda mingit erilist kooki, mille tegemine on võib-olla natuke nikerdamine ja mida ma muul ajal ei teeks. Aga miks mitte mõni eriline kook, mida ma muidu tavaliselt muul ajal ei ostaks.
Ja sellel päeval või nädalavahetusel, mille ma välja pakun, tuleksid sõbrad külla ja ma pakuksin neile süüa ja võimalust suhelda (näiteks köögis või mujal, kus ma parajasti toimetan). Ja võimalust lastel mängida (kuigi suur poja oli 2017. aastal kahjuks hommikul oma energia õues kõik ära kasutanud ja ei jaksanud eriti sotsiaalne olla).
Külalised said maitsta koorest lõhesuppi (meie talvise hooaja iganädalane supp), erineva sisuga nachosid ja karamellist õuna-toorjuustu kooki. See kõik läks täiesti korda ja ma olin õhtu lõppedes väga rahulolev ja õnnelik!
Mul on äärmiselt tore abikaasa, kes sel päeval lastega väga palju tegeles ja kes õhtu lõpuks nõud masinasse ladus ja siis mul rahus filmi vaadates diivanil tiksuda lasi. Lihtsalt imeline päev oli!
.oOo.
Kui sind mõni neist postituses mainitud teemadest kõnetas ja tahaksid oma kogemusi jagada, siis anna mulle ikka märku 🙂 Mul on teie tagasiside üle alati väga hea meel! Anna mulle märku e-maili teel, sotsiaalmeedias #tegutseteadlikult, Instagramis @riina.arund, Facebooki lehel “Riina tegutseb” või tule Tegutse teadlikult gruppi mõtteid jagama!
