Üldiselt püüame lastega iga ilmaga õues lühemad või pikemad tiirud teha. Selleks, et see lihtsalt läheks, on minu jaoks olnud oluline head laste õueriided valida. Kas meie valikud nüüd igaühele kõige paremad on, ei oska öelda. Jagan seekord oma mõtteid, mille järgi laste õueriided oleme valinud.
Olgu siin alustuseks kohe öeldud, et ma pean väga lugu funktsionaalsetest riietest ja üks meie pere olulistest põhimõtetest on, et pole halba ilma, on vaid vale varustus. Funktsionaalne riietus tähendab minu jaoks peamiselt kahte asja – ühelt poolt seda, et peaks ilmastikuoludele vastu ja teiselt poolt seda, et lapsed saaksid suuremalt jaolt ise riietumisega hakkama.
Mitu kihti on õige?
Kas keegi oskab täpselt öelda, mitu kihti on siis õige lastele õue selga panna? Või siis teistpidi, mitu kihti teil lapsed ise omale selga ajama on nõus? Jaa, neid soovitusi on igal pool, aga mina pole neist juhistest väga kinni pidanud. Mõtlesin siis, et võtan näiteks enda järgi.
No stiilis, et ma olen täiskasvanu, panen selga nt +2 kraadiga teksapüksid, villased sokid, soojad tossud, särgi, pluusi, kampsuni, üpris paksu jope ja salli. Mütsid mulle eriti ei meeldi, sest mul on esiteks pea ümbermõõt meeste mõõtu, st naiste mütsid on ebamugavad ja teiseks on mul nii palju juukseid peas, et koos kapuutsiga on need juba mütsi eest. Kolmandaks meeldib mulle juukseid sellises soengus kanda, et mütsiga oleks ebamugav. Mul üldiselt väga kergesti külm ei hakka, kui liigun.
Olen kuulnud laste puhul soovitust, et pane üks kiht rohkem kui endale, aga äkki see kehtis ainult beebide kohta? Liikuvale lapsele oleks seda muidugi liiga palju. Mis viibki mind selle olulise teemani, et millised on õues olemisel…
… liikumisharjumused lastel ja mul endal
Minu liikumisharjumused on varasemalt olnud üpris kehvapoolsed. Ma alati pigem seisan kuskil kohapeal või loen raamatut või kiigutan kedagi või räägin juttu ja see tähendab, et mul hakkas tihti päris külm kõikide oma kihtidega. Samas, lapsed on meil sellised, et kui juba sõpradega mänguväljakule minna või maja taha õue või lasteaeda, siis tuleb ometigi ennast liigutada.
Meie praegusel hetkel Neljane on täiesti sellise deviisiga, et “pean saama palju liikuda või vingun päev otsa”. Kaheksane käib sõpradega õues ja ikka on neil mingid jooksmist eeldavad mängud käsil. Vahel mängivad jalgpalli, vahel on neil äppidest võetud mängudest mingid ideed ümber maja jooksmiseks jne. Peagi Kaheseks saav poja on samuti liikumise järele hull kui ainult riietus seda võimaldab.
Nii jõudsin esimese olulise põhimõtteni, mis ei eelda veel mitte millegi ostmist 😀
Tuleb alustada mõtlemisest 🙂 Vaadata üle liikumisharjumused, mõelda korraks enda külmataluvusele ja jälgida lapsi. Kõige sellega peaks minu arvates käima kaasas…
… laste usaldamine
Meie Kaheksane on päris varakult – sellest hetkest kui ta enda tundeid sõnadesse oskas panna – andnud tagasisidet oma külmatunde kohta üpris täpselt. Tal võivad olla küll käed jahedad, aga kui ta ise ebamugavust ei tunne, siis miks ma peaksin talle tingimata kindaid kätte suruma. Las ta avastab ise, et kui ta on tuulise ilmaga ilma kinnasteta, siis läheb kätel nahk katki ja on vastik pärast. Kui ühe korraga selgeks ei saa, siis õpime ja katsetame veel.
Mina saan lapsele põhjust-tagajärge selgitada ja järgmisel korral seda talle meelde tuletada. Kui ta siis otsustab, et ta kindaid kätte ei pane ja lepib katkiste kätega – no hüva, läheb veel aega ja õpime edasi.
Külmadest jalgadest võib-olla on lapsed päriselt ka haigeks jäänud, aga ma keeldun uskumast, et külmadest kätest nüüd keegi haigeks jääb. Nii et kui mu lastel on käed külmad olnud, aga keha mujalt soe, siis ei ole ma külmadest kätest küll suurt numbrit oma laste puhul teinud. Laste soojust harjutasin juba päris varakult esimese lapsega kuklast katsuma, mitte käsi-jalgu kontrollides 🙂
Eks teksade või paksemate retuusidega õues käies võib küll jalgadel natuke külm olla, aga kui seal peal on piisavalt pikk kleit või kampsun ja jope, siis lühikest maad kõndides ju midagi hullu ei juhtu. Jaa, ma seda põiepõletikku kardan ikka ka, aga need pikemad riided peal aitavad ka. Hea on oma piire teada.
Ainus asi, mille osas me oleme laste puhul eriti põhimõttekindlad, on mütsid-sallid. Palja peaga lapsed õues ei käi ja kui neile on vaja selgitada, miks mina käin, siis käibki see läbi eespool toodud põhjenduse.
Nii, ühesõnaga, laste usaldamine on see võti ja sellega käib omakorda minu jaoks kaasas…
… laste juhendamine ja harimine
Kui me oleme lastega õues ja nad on teinud valiku olla talvekombeka all lühikeste käistega t-särgi ja dressipükstega ja neil hakkab õues külm, siis on siin nüüd paar erinevat võimalikku stsenaariumi.
Esiteks saan ma täiega närvi minna juba kodus riietudes ja nõuda, et laps paneks omale tingimata terve hulga igasuguseid erinevaid vajalikke kihte selga, sest minu arvates on õues jube külm. Lapsel hakkab juba toas palav ja õue jõudes hakkab niiske nahaga kiirelt jahe. Või on lapsel kubujussi tunne ja ta ei tahagi eriti ennast kiiremini liigutada, sest see on ebamugav või mis veel hulle, natuke liikudes hakkab palav. Päris huvitav avastus oli minu jaoks see, et lapsed mingis vanuses ei oska veel õues öelda, et neil on palav, see paistab välja vingumises ja koju tagasimineku soovis.
Teiseks saan ma õues närvi minna ja tänitama hakata, et ma ju ütlesin, et pane fliis selga ja nüüd sa siin vingud ja külmetad jne. Selle peale on kindlasti kõigil päev juba täiega rikutud.
No ja siis on see kolmas, ilmselt kõige mõistlikum variant, selgitada lapsele jällegi põhjuse-tagajärje seost. Et näed, õues on selline temperatuur ja olud, panid sellised kihid, kuidas tunne on, mida teisiti saaks teha kui ebamugav on jne. Meil käib sinna juurde ka laste juhendamine ja harimine sellel teemal, et kui õues hakkab jahe, ei liiguta piisavalt. Parem on seda osa rääkida tihti neil aegadel, kui ei ole konkreetne vingumise olukord 😀
Selleks, et hakkaks soojem, tuleb ennast lihtsalt rohkem liigutada. Vajadusel ka endast rohkem liigutada, et suuremad ja väiksemad lihased tööle saaks.
Ideaali ei eksisteeri
Ideaalset olukorda pole olemas – see on päris kindel. Kui ühel päeval toimib üks valik, siis see teisel päeval ei pruugi nii hea olla. Ma olen olnud seda meelt, et meie lapsed oma liikumisharjumustega seoses võiksid panna pigem ühe kihi vähem kui rohkem. On rohkem põhjust rohkem ennast liigutada 🙂
Olen endagi riietuse puhul märganud, et kui liiga palju asju selga satub, siis ma pigem just ei taha liikuda. See kerge jaheduse tunne paneb aga mind ennastki rohkem liigutama.
Laste õueriided – selle hooaja komplekt
Eks need hooajati on meil siin natuke erinevad olnud, aga 2018/2019 on meil selline varustus. NB! Ma tean küll, et kõige alumiseks kihiks soovitatakse meriinod või muid villa-siidi riideid, sooja pesu vms. Teate, kolme lapsega õue minnes olen pigem hakanud jälgima, et nad misiganes toariietele järgmiste kihtide pealepanemisel saaksid ennast kiirelt riidesse.
Kodus nad mingite meriino või muude aluskihtide funktsionaalsusega riietega pole, nii et need peaksid nad siis eraldi enne õueminekut selga panema. Muidugi kui on kraadid juba u -7 ja külmem, siis lähevad ka funktsionaalsed aluskihi riided selga.
Kaheaastane poiss, pikkus 83, kleenuke
Ärkveloleku ajal liigume käruga pikki vahemaid harva. Ka kelguga pikki retki ei tee. Kui teeks, kasutaks mingeid väliseid abivahendeid – lambanahka, fliistekki vms. Kui oleme õues, siis ta liigub, kõnnib, jookseb, tegutseb. Paigal pikalt õues istumist on seega pigem väga vähe.
Didriksons Boardman poririiete komplekt s70, rohelise-kollasega – vihmaste/poriste jahedate ilmadega õues käimiseks. Selle all on tavaliselt 1 kiht – sukkpüksid ja pikkade varrukatega body. Boardman riiete hooldamine on ka väga lihtne, pole neid vaja pesumasinas pesta ega midagi.- Didriksons Migisi talvekombe s80 (pikendused lahti eelmisest kandjast), turtle green – kuiva ilma jaheda tuulega paar plusskraadi kuni u -3ni üks puuvillaste riiete aluskiht. Jahedama ilma või tuulekülmaga läheb alla kampsun või villakombekas puuvillakihi peale. Villariideid ei saa talle esimeseks kihiks atoopilise dermatiidi tõttu tundliku naha pärast panna.
- Jonathan õhem talvekombe s80, tumesinine – vankris õues magamiseks, üle 0 kraadi on puuvillaste toariiete peal ja alla 0 kraadi läheb fliiskombe alla. Kärus on fliisist sisuga soojakott ja miinuskraadidega panen sinna alla lambanaha.
- Kindad – mingid teadmata päritolu õhemad kergelt märguvad kindad õueskäimiseks ja fliisist kindad külma ilmaga kärus magamiseks. Igaks juhuks on varuks ka Jonathan fliissisuga kindad.
- Müts – Breden meriinovoodriga müts-sall õueskäimiseks, Lenne paeltega puuvillavoodriga müts ja õhuke buff kärus magamiseks.
- Soojaks lisakihiks on olemas villakombe ja fliiskombe ja villa sisaldusega sokid.
Nelja-aastane tüdruk, u 106 pikkus
Tema liigub meil ka väga palju – käib minuga õhtuti teinekord pikemal tiirul kaasas jalgrattaga, tahab kõndida, liikuda, turnida jne. Samas tahab aeg-ajalt ka ilma talvekombeta õues käia, eriti kui suurem vend ees ainult dressipükstega kuskile minemas on. Võib juhtuda, et tal on peale tulemas kombeka vastumeelsus – ma loodan väga, et me suudame mõistusega hoida kombekat võimalikult kaua valikus.
Didriksons Boardman poririided s100 tumesinised – poriste ilmadega õueskäimiseks. Sellist olukorda pole olnud, kui selle komplekti alla tuleks panna mitu kihti riideid. Sellel on alati all vaid puuvillased toariided. Eelistatult pika varukaga. Nii ei hakka liiga palav ja natukenegi liigutades ei hakka ka liiga külm.- Didriksons Björnen talvekombe s100, sinine – 0 ümber kuivema ilmaga ja miinuskraadidega. Põhiliselt kasutab ta seda puuvillaste tavaliste toariietega. Kui on tuulekülm või rohkem miinuskraade, läheb selga soe pesu ja fliisjakk.
- Kindad – Prismast teadmata tootja sõrmkindad, Jonathan fliisvoodriga porikindad ja Jonathan fliisvoodriga labakindad (viimased on vist talle natuke väiksed ja tal hakkab nendega külm, mulle tundub). Jonathan kindad pärinevad lasteoutlet.ee lehelt.
- Müts – Bredeni meriinosisuga müts-sall õues mängimiseks ja k/s müts ja buff autosõiduks.
- Lisakihiks on vajadusel üks meriino villariiete komplekt ja lukuga fliisid.
Kaheksa-aastane poiss, pikkus u 134
Tema on see, kes käib sõpradega õues palli tagumas ka 0 kraadi ümber oleva ilmaga. Kui on lumi, siis ehitatakse ja möllatakse kindluseid ehitada või lumesõda mängida. Tema on ka see, kes istub aeg-ajalt õues pikalt lume või pori sees ja kelle õueriided on seetõttu õues korralikult mingi vastiku haisu külge saanud.
Didriksons Boardman poririided s130, tumesinine – eelmisel aastal käis ta isegi paari miinuskraadiga nendega õues. Sel aastal on ta nendega natuke vähem käinud, sest tal hakkab nendes enamjaolt mängides ja joostes palav. Ilmselt järgmist suurust enam ei osta.- Didriksons Migisi talvekombe s120, pikendused lahti, turtle green – 0 ja paar miinuskraadi ja see kombe on tal seljas. All lühikeste käistega t-särk ja dressipüksid. See on talle tegelikult nüüd ammu juba ametlikult väike, aga ma ei ole jõudnud talle uut varianti osta veel. Talle üldiselt meeldib kombe ja ta palus ka järgmist suurust järgmiseks talveks omale.
- Kindad – valik sõrmkindaid Prismast, täpselt tootjaid ei tea. Tal on oluline, et neid saaks vahetada, sest kui juba mänguks läheb, siis on vaja tunde ja tunde vastu pidada.
- Müts – paari plusskraadiga Bredeni puuvillane müts-sall, jahedamaga Bredeni meriinosisuga müts-sall.
- H&M softshell jope on autosõidujopena ka talvel kasutuses.
- Lisakihiks on üks villasisuga sooja pesu komplekt ja üks mitte villasisuga komplekt (ta peab neid mõlemat kuni -5 kraadini kombeka alla paljuks) ja lukuga fliis.
Vähem on rohkem
Olid ajad, kui tuli liiga tihti ette selline olukord, kus õue minnes hakkas üks jama pihta – küll ei sobinud püksid, siis ei sobinud kombe, siis ei sobinud SEE jope, siis ei sobinud NEED saapad või SEE müts. Siis jõudis minuni arusaamine, et vähem on rohkem. Nagu juba ennegi mainitud, siis vähem selles mõttes, et sama funktsionaalsusega asju oleks vähem valikus ja ka selles mõttes, et iga kord ei peaks pikalt mõtlema, et mis kihid ja mis riided nüüd siis peaksid selga minema. Ma tahan väga, et lapsed oskaksid neid otsuseid ise teha.
Mind aitas tol hetkel see taipamine, et tuleb asju vähendada. Nii vaatasin üle, millised riided on kõige universaalsemad ja viisin need koridorist eemale. Järgmise sammuna korjasin kõik ülejäänud õueriided kokku ja panin kilekottidesse ära. Panin need esialgu kappi jalust ära kuni ma suudan otsustada, mis ma nendega edasi teen.
Seejärel vaatasin üle, millised jalanõud hetkel lastel jalga mahuvad ja kliimaga sobivad. Viisin need ka koridorist ära ja korjasin kõik ülejäänud jalanõud ühte suurde musta kilekotti kokku edasi tegelemist ootama.
Nii sain ma sotid selgeks ja tänaseks postituse kirjutamise päevaks on see õueriiete valimine oluliselt lihtsam ja kiirem nii mulle kui lastele. Muidugi nad aeg-ajalt vinguvad, eriti Neljane, kes tahab aeg-ajalt midagi teisiti teha. Siiski – andes valida talle see üks talvekombekas, on elu siiski oluliselt lihtsam. Ainus jama on, et vahel tahetakse lasteaias talle sinna mingeid lisariideid alla panna ja ta ise ei ole sellest väga huvitatud, sest ta teab juba, et tal hakkab nii palav 😀
Ma heameelega kuulan teistegi nippe ja soovitusi, kuidas lastele külmadeks ilmadeks õueriided valite? Milliseid põhimõtteid jälgid? Kui palju valikuid lastel on, st mitu komplekti talveriideid samas suuruses hoiad ja miks? Kas lapsed saavad ise omale üleriided selga ja alumiste kihtide valikud tehtud? Mis muutus, kui näiteks mõni lastest kooli läks?
.oOo.
Kui sind mõni neist postituses mainitud teemadest kõnetas ja tahaksid oma kogemusi jagada, siis anna mulle ikka märku 
Mul on teie tagasiside üle alati väga hea meel! Anna mulle märku e-maili teel, sotsiaalmeedias #tegutseteadlikult, Instagramis @riina.arund, Facebooki lehel “Riina tegutseb” või tule Tegutse teadlikult gruppi mõtteid jagama!
