Tänane mõtteharjutus tuleb Katy Bowman-i* podcastist number #107. Teemaks on seekord parim spordivahend, mida inimesed liiga vähe kasutavad. Mina sain sellest teadlikuks ja hakkasin seda rohkem kasutama umbes pool aastat tagasi ja teate, see ei maksnud mu jaoks mitte midagi 😀
Mis te arvate, mis see olla võiks? See nurgas tolmu koguv jooksulint? Keldris tolmu koguv ratas või rulluisud? Laste Lego klotsid? 😀 See on spordivahend, mis sobib absoluutselt ja eranditult kõigile ja saab ometi jube vähe tähelepanu ja kasutust.
Parim spordivahend on põrand?!
See imeline kõikvõimalikke treenimisvõimalusi pakkuv vahend on põrand (maapind)! Just-just, põrand! 🙂 See aitab liigeste ja luude tervist parandada, see võimaldab südamelöökide sageduse üles saada ja mis kõige parem, see on kättesaadav kõigile. Muidugi juhul kui see ligii meeter maad, mis meie tagumikku põrandast eraldab, ületada.
Vabandused-vabandused
Enimlevinud vabandused selle parima spordivahendi mitte kasutamiseks on järgmised.
1. Saan küll põrandale maha, aga ma ei saa sealt uuesti üles.
Tõeline tugevus seisneb võimes oma kehamassi igasugustes olukordades hallata. Kui sa põrandalt üles ei saa, siis puudub sul jõud ja painduvus, mis on vajalikud keha tervislikuna hoidmiseks. Soovitus on seega iga päev minna põrandale ja üles tagasi, lihtsalt selleks, et seda võimet mitte kaotada. Treenerid võiksid oma klientidel seda samuti lasta praktiseerida (funktsionaalne ülesanne liikuda põrandale maha seljale nägu ülespoole ja püsti tagasi).
2. Mu põrand on liiga must.
… puhasta ära? See tundub rohkem otsitud põhjusena. Kui sa pead käima arstlikus kontrollis, siis mis tunne on teada, et sa oleksid võinud oma selgroo ja keha tervise eest paremini hoolitseda, aga ei viitsinud 10 minutit koristamisele kulutada?
3. Mul ei ole põrandal piisavalt ruumi.
Üks väiksemaid ruume, mida podcasti autor Katy Bowman on näinud kasutatavat, on jahi eluruumid, kus elati viieliikmelise perega. Nad panid joogamati põrandale ja suutsid ikkagi tekitada täiskasvanu suuruses liigutamiseks sobiliku koha. Kui sul on veel vähem ruumi, siis võib-olla pead sa asju eest natuke ära tõstma. Muide, see viimane on ju ka põhimõtteliselt treeningu eest.
Mustrid ja harjumused – neid on võimalik muuta
Kõige rohkem hoiab meid maapinda kasutamast inerts. Su keha üritab alati energiat säästa, sa ei ole laisk 🙂 Lihtsalt inimesed on programmeeritud selle sisemise häälega, mis ütleb, et ära tee seda, see võtab liiga palju energiat. Siin tuleb lihtsalt mõttega asjast üle olla. Neid harjumusi on võimalik muuta isegi kui oled alati harjunud, et trenn peab toimuma püstises asendis.
Lahenduseks on siin tekitada harjumus põrandat/maapinda kasutada. Isegi kui sa ei teinud mitte midagi muud maas olles, siis juba põrandale minek ja ülestulek on tervet keha hõlmav harjutus. Kui see tundub liiga lihtne ja tahaksid natuke higistada ka, siis:
- alusta seismisest
- roni põrandale ja ole nägu allapoole
- roni uuesti üles püstisesse asendisse
- roni uuesti põrandale ja lõpeta selili, nägu ülespoole, roni üles
- Tee seda 5-10 korda
See on väsitavam, kui see esmapilgul tunduda võib. Raskusastet saad tõsta näiteks nii, et proovid seda teha võimalikult vähe käsi kasutades. Sealt edasi nii, et jälgid teadlikumalt, milliseid lihaseid kasutad ja kuidas teistmoodi saaks. Ole uudishimulik, avasta ja katseta!
Istu vähem, liiguta rohkem
Põranda kasutamise positiivsed kõrvalmõjud ja teisalt selle vähene kasutamine tekitab küsimuse, kuidas sellist liikumist igapäevaellu rohkem tuua. Katy Bowman on selle lahendanud nii, et neil on kodus vähe mööblit – eriti sellist, millel saab tavaarusaamade kohaselt istuda. Kui diivaneid, tugitoole ja toole pole, siis me ju ikka leiame võimaluse puhata ja istuda. Lihtsalt siis kaasneb sellega see lisaliigutus põrandale ja üles saamiseks.
Kindlasti ei pea mööblivaba kodu tähendama, et üldse mööblit pole ja alati peab põrandal istuma. Üldsegi mitte – täiesti edukalt on võimalik kasutada madalaid laudu, mille ääres saab näiteks madalatel patjadel istuda, või miks mitte puupakkudel/pinkidel onju. Või siis kõrgem laud, mille ääres saab seistes olla. Ja miks mitte – abiks võivad olla erineva kõrgusega pingid, millele ei ole mugav lösutama jääda.
Igatahes, täna tahtsin teiega neid mõtteid siin jagada. Muide, kui õhtul ennast põrandal rullida üht ja teistpidi, siis on see ka massaaži eest ja uni võib vabalt magusam olla kui muidu. Ma plaanin selle omale une-eelseks harjumuseks tekitada, vaatame, kuidas õnnestub. 🙂
* Katy Bowman on biomehaanik, Nutritious Movement asutaja ja ta aitab inimestel teadlikumalt liikumisharjumustele mõelda ja neid muuta. Lisaks on ta kirjutanud 8 liikumise teemalist raamatut, nende hulgas ka “Move your DNA”, “Alignment Matters”, “Movement Matters”, “Diastasis Recti”, “Whole Body Barefoot” jne.
.oOo.
Nagu ikka, proovi järele, katseta ja mängi ja anna märku kuidas läheb!
Tule räägi neil teemadel kaasa ja jaga oma ideid Facebooki grupis Liigu teadlikult. Kui sind huvitab teadliku liikumise, vaagnapõhja- ja süvalihaste taastamise ja treenimise teemad (sh mida teha, kui sul juba on uriinilekked, diastaas, alaseljavalud jms), siis oled oodatud tutvust tegema ka lehega www.diastaas.ee. Sotsiaalmeedias leiad mind instagramis @diastaas.ee ja @riina.arund ning Facebookis lehelt Liigu teadlikult.
