Kuidas jalgu mõõta? Praktiline juhend

Olen juba mõnda aega paljajalujalatsite teemat uurinud ja sellest siin blogiski juttu teinud. Seda tüüpi jalatseid päris tavalisest poest osta pole veel võimalik. Nii tuleb paljajalujalatseid internetipoodidest tellida ja selleks, et jalatsid sobivas suuruses osta tuleb jälgida jala mõõtusid, mitte numbrit. Kuidas jalgu mõõta, et tulemus jalatseid tellides kasutatav oleks?

Siin toodud soovitused kehtivad nii täiskasvanute kui laste puhul ja hea on see kõigepealt ise läbi teha oma jalgadega ja miks mitte nii, et laps juures on. Nii saab ta aimu, mis toimuma hakkab ja on ka rohkem koostöövalmis, kui tema jalgu mõõtma asuda.

Mõõtmise kellaaeg

Jalgu tuleks mõõta üldiselt õhtul – kui jalad kipuvad päeva jooksul pisut paiste minema, siis on hea võtta kõige suurem võimalik mõõt. Nii võivad õhtul proovitud jalanõud hommikul küll pisut suured tunduda, aga ei jää päeva jooksul väikseks.

Laste puhul on kellaaeg oluline pigem seetõttu, et mõõta tuleks laste jalgu siis kui nad ei ole liiga väsinud ega liiga näljased. Nii on nad rohkem valmis koostööd tegema. Kui metoodika on selge, siis ei ole tegelikult laste jalgade mõõtmisele vaja kulutada rohkem kui mõned minutid.

Kas sokkidega või ilma?

Üldiselt soovitatakse mõõta jalgu selles varustusastmes, kui need jalatsit kandes hiljem olema hakkavad. Nii tuleb näiteks palja jalaga kantavate suvesandaalide jaoks mõõdud võtta palja jala järgi, kevad-sügis jalatsite jaoks sokkides ja talvejalatsi jaoks paksemate sokkidega. Kui on harjumus kanda talvel jalatsites villaseid sokke, siis tuleb mõõt võttagi villastes sokkides.

Samas, mina olen seda meelt, et sokkide jaoks vajaliku varuga on ikkagi võimalik jalatsit tellides arvestada ja neid mõõtusid erinevate sokkidega on raske meeles pidada või tüütu iga kord üle mõõta. Kui mõõt on palja jala järgi olemas, siis saab juba igasugust varu lisaks arvestada. Kui mõõt on soki järgi, võib see minu arvates omajagu segadust tekitada.

Siiski võib jala kuju sokkidega koos ka pisut erineda, pigem siis väiksemaks/kitsamaks kui suuremaks. Igatahes – otsustamise koht sulle, kes sa mõõtmise ette võtad 🙂

Siinjuures on veel üks mõte see, et kui mõõt on palja jala järgi võetud ja kasutatud näiteks minu karbi metoodikat, siis saab sokkides sellele samale mõõdule peale astudes näha, kui palju varu peab soki jaoks lisaks arvestama 🙂

Abivahendid

Minimaalselt on mõõtmise jaoks vaja võtta üks paberileht, kirjutusvahend ja mõõdulint või joonlaud.

Mina olen kasutanud abivahendina üht karpi, mille sisse panen vahel paberilehe. Nii saan seda sama karpi korduvalt kasutada. Sinna karbi sisse on võimalik laste puhul ka jalatsite tootjate poolt pakutud talla mall sisse panna ja nii saab parema ülevaate sobilikust suurustest.

Lisaks on võimalik kasutada ka spetsiaalseid jala mõõtmise abivahendeid. Mõned neist mõõdavad vaid jala või jalatsi pikkust, mõned annavad infot ka jala/jalatsi laiuse kohta. Selle puhul tuleb meeles pidada, et vidin annab mõõdu kohe 12 mm pikema. Kui juhtumisi tahaks jalatsile natuke suuremat varu jätta, siis peab natuke arvutama.

Ise mõõtes on minu arvates vähem segadust 🙂

Võimalikud variandid, kuidas jalgu mõõta

Kui sobilik aeg ja varustus on valitud, siis tuleb mõõtmine ette võtta. Esimestel kordadel võib selle peale rohkem aega kuluda, hiljem on see aga mõne minutiga tehtud. Erinevatel viisidel mõõtes on võimalik kõige täpsem info koguda.

Variant 1 – paberilehel seistes

Pane puhas paberileht põrandale ja astu ühe jalaga paberile. Jälgi, et keharaskus oleks jalal. Tõmba kirjutusvahendiga ring ümber jala ja jälgi, et kirjutusvahend oleks sirgelt püsti ja ei läheks nurga all jala serva alla.

Täiskasvanutele: keera jalga pisut sisse ja väljapoole ilma jalalaba maast tõstmata. Jälgi, kas joonistatud piirid on endiselt piisavad.

Mõõda jala kõige laiem koht ühest servast teise ja pikkus kõige pikemast varbast kannani.

Väike miinus on siinjuures see, et kui kirjutusvahendiga nurga all joon tõmmata, võib see mõned millimeetrid väiksema tulemuse anda. Barefoot jalatsite puhul võib see paar millimeetrit terve numbri vahe olla.

Variant 2 – vastu seina

Pane puhas paberileht lühemat serva pidi seina äärde. Astu paberile nii, et kand on vastu seina ja jälgi, et keharaskus on jalal. Märgi kirjutusvahendiga kõige pikema varba serv.

Võid kasutada ka näiteks paksu raamatut – pane see kõige pikema varba ette ja astu jalaga eemale. Natuke sarnane laste seina ääres pikkuse mõõtmisele 🙂

Jala laiuse mõõtmiseks pane jalg siseküljega vastu seina ja märgi väliskülg ära. Seejärel kirjuta üles sentimeetrid ja ongi mõõdud olemas.

Variant 3 – karbi sees (minu lemmik)

Minu isiklik lemmik viis, kuidas jalgu mõõta, on karbi sees mõõtmine. Karp peaks olema pisut tugevamate servadega, et jala laiemaks vajumisel need karbi serva laiali ei vajutaks. Karbiga mõõtmine on eriti laste puhul väga lihtne – pole vaja seda ilma põrandaliistuta seina otsida. Pliiatsiga mitmeid tiire ümber jalgu joonistades kipuvad lapsed ka liialt nihelema, sest kõdi on 🙂

Karbi sisse võib panna paberi, aga ei pea. Astu karbi sisse, keharaskus jalal, pane kand ja jala sisekülg karbi servadega tasa. Märgi ära ülejäänud jala piirjooned. Korda sama teise jalaga. Mõõda ära ja ongi olemas! Tee mobiiliga pilt, pane omale meili peale ja mõõdud on alati käepärast 🙂 Selle variandiga on ka lihtne kontrollida, kas lapse jalg on vahepeal kasvanud.

See meetod toimib väga hästi ka näiteks väikse alles kõndima hakanud lapsega, kes seina ääres paigal ei püsiks ja kellega niisama paberile püsti toetades paber alt ära võib libiseda. Samuti toimib see hästi püsimatu kolmeaastase või mõõtmist tüütuks pidava seitsmeaastasega.

Kõrge või madal jalg?

Seda, kas tegemist on kõrge või madala jalaga, saab kõige paremini aru jalatseid proovides. Olen näinud soovitusi mõõta jalg ära päka ümbert, aga pahkluu eest on täpset mõõtu raske saada ja seda raskem on hinnata, kas tegemist on nüüd siis madala, keskmise või kõrge jalaga.

Päris asjaliku soovituse andis selle kohta minu arvates Piret Paljajalujalatsid blogis: “Oluline on ka jala kõrgus. Ma pole veel näinud ühtegi viisi mõõtmaks ja võrdlemaks jala kõrgust, aga see tuleb tavaliselt välja kui proovida jalga mõned jalatsipaarid ning miski ei mahu jalga või krõps ei ulatu kinni (või ulatub maha).”

Zeazoo sandaale Kolmesele valides oli võimalus väljaprinditud mallil üks pabeririba välja lõigata ja seda ümber jala keerata, et sobilikum jalatsi suurus valida. Mõnedel tootjatel on võimalik valida näiteks pikemad krõpsud, et kõrgemale jalale ka jalats sobiks (näiteks Plae).

Lühijuhis

Nii et kokkuvõttes ja lühidalt edu toovad tegurid, kuidas jalgu mõõta ja vajalik tulemus saavutada:

1. Varu abivahendid (paberileht, kirjutusvahend, soovi korral karp, sein, paks raamat vms)
2. Mõõda püsti seistes, keharaskus jalal
3. Mõõda paljajalu, sokkides või villastes sokkides, sõltuvalt sellest, millise jalatsi jaoks vaja on (või arvesta hiljem jalatseid valides lisavaru)
4. Märgi jala pikkus ja laius paberile
5. Mõõda sentimeetrites

Jalatsitootjate nüansid

Veel ühest nüansist tahaks ma rääkida 🙂 Nimelt tuleb jalatsit tellides jälgida tootja poolset soovitust jala mõõtmiseks. Mõned tootjad mõõdavad jala pikkust pisut viltu, mõned tootjad arvestavad kahe paralleelse joone (kand ja varvas) vahel olevat mõõtu.

Nii et seda tasub siis arvestada ja jälgida!

Lisaks tasub uurida, kas tootjal on olemas jalatsi talla mallid, mida välja printida saab ja millele astudes sobiliku suuruse välja valida saab. Erinevate tootjate ja mudelite kohta saad lisainfot otsida nii Barefoot jalatsite Facebooki grupist kui ka Paljajalujalatsid blogist.

.oOo.

Kui sul tekib selle teema kohta rohkem küsimusi või tahad oma kogemusi jagada, anna sellest mulle teada e-maili teel, sotsiaalmeedias näiteks Facebooki lehel või tule Tegutse teadlikult gruppi mõtteid jagama!