Millised on jalasõbralikud jalatsid?

Olen nii mõnedki korrad juba varasemates postituses maininud paljajalujalatseid – minu esimesed olid Vivobarefoot Primus Lite ja Vivobarefoot Hiker jalatsid. Ka lastejalatsitest olen mõned korrad kirjutanud – viimati jagasin postitust, kuidas jalasõbralikke lastejalatseid valida. Seekord panen lühidalt ja kargelt kirja mõned põhimõtted, kuidas endale jalasõbralikud barefoot jalatsid valida.

Paljajalujalatsid, nagu nimestki aimata võib, on sellised jalatsid, mis imiteerivad justkui paljajalu kõndimist. Kuna tänapäeval on paljajalu käimine väga suures osas linnatingimustes keeruline ja kohati isegi ohtlik, siis on nii mõnedki jalatsitootjad välja töötanud jalanõud, mis küll kaitsevad jalga, aga lasevad jalgadel loomulikult liikuda. Mille järgi siis jalasõbralikkuse üle otsustada?

1. Lai jala kuju järgiv jalatsi päkaosa

Jalasõbralikul jalatsil on päkaosa, mis on jala loomuliku kujuga ja ei suru varbaid kuskile poole. Laialt on levinud jalatsid, mille ninakuju on väga ümar või suisa tipulise kujuga – sellistes jalatsite on varbad rohkem kokku surutud. Nii võib tekkida suure varba teiste varvaste poole kaldumine ehk hallux valgus.

Jalatsi päkaosas peaks seega olema piisavalt ruumi, et saaksid varbaid liigutada. Ruumi peab olema liikumiseks piisavalt nii pikkusesse kui ka laiusesse.

2. Barefoot jalatsil on õhuke ja painduv tald

Selleks, et jalad saaksid maapinnalt tagasisidet on paljajalujalatsitel õhuke tald. Mõnedel tootjatel õhem mõne millimeetri paksune, teistel tootjatel veidi paksem. Painduv tald on vajalik selleks, et jalad saaksid võimalikult loomulikult liikuda.

 

 

Talla painduvuse hindamiseks vaata, kas saad jalatsit keerata C tähe kujuliseks (ehk et tald paindub ka kannaosast) või paindub jalats vaid J tähe kujuliseks (paindub ainult ninaosa). Mitte-barefoot jalatsite puhul on tavapärane, et jalatsi talda ei ole võimalik üldse painutada või siis paindub tald vaid keskosast > kujuliseks. Lisaks saad jälgida veel, kas jalatsit on võimalik keerata ~ kujuliseks – see on indikaatoriks, et tald ei paindu vaid ühes suunas.

3. Jalatsid on kanna- ja võlvikõrgenduseta

Kolmas nüanss, mille abil hinnata, kas jalats on barefoot jalats – vaata üle, kas jalanõudel on kanna- ja võlvikõrgendused. Minimalistlikul paljajalujalatsil, mis peaks vaid jalgu välistingimuste eest kaitsma ja liikuvust mitte takistama ei ole kanna ja võlvikõrgendusi. Kannakõrgendused võivad olla teinekord peidetud kujul ja selle puhul tekib kogemus lihtsalt ajaga.

Kontsa kandmine tekitab kehas teatud kompenseerimise vajadusi ja seetõttu on parim, kui jalatsitel kontsa ei ole. Mida kõrgem on konts, seda suurem koormus langeb jala päkaosale.

Siinjuures tuleb eraldi ära märkida, et on neid tootjaid, kes teevad nimetuse järgi funktsionaalseid jalatseid, millel võib olla kannakõrgendus kuni 10 mm ehk 1 cm. Nende seisukoht on see, et kuni sellise kõrguseni kannakõrgendus inimkeha biomehaanikat ei mõjuta.

Need, kes alles alustavad barefoot jalatsite kandmisega ja on varem peamiselt kontsakingi kandnud, siis selleks, et oma kehale liiga suurt koormust ei paneks tulebki alustada madalamast kontsast või väikse kannakõrgendusega jalatsitest. Pärast mõningast harjumist saab kannakõrgendust järgemööda vähendada.

Paljajalujalatsitel puudub ka võlvikõrgendus/toestus, sest jalavõlv vajab üldjuhul erinevatel viisidel liikumist. Vajadusel tuleb teha lisaks mõningaid harjutusi, mis liiga kõrgele või liiga madalale võlvile teistsugust sisendit pakub. Mõned inimesed saavad võlvikõrgendustest täielikult loobuda kuid see võib jällegi pikalt aega ja harjumist võtta.

4. Barefoot jalatsid on korralikult jala külge kinnitatud

See punkt võib tunduda pisut veidrana, aga samas on see ülioluline. Paljajalujalatsite puhul on üheks oluliseks kriteeriumiks see, et neid saab hästi jala külge kinnitada. Jalats on niimoodi jalas, et see ei liigu kuskile, mis tähendab, et jalg ei pea mingeid veidraid lisaliigutusi tegema, et jalatsit kinni hoida.

Üks enimlevinud näide, mis võib probleeme tekitada on seotud suviste paljude lemmikjalatsite varbavaheplätudega. Kuigi on neid, kellel nende kandmine kunagi probleeme ei tekita, siis on suur hulk inimesi, kes neid üleliia palju kannavad. Pikema kandmise järel hakkavad jalad valutama ja esialgu ei oska võib-olla arugi saada, millest probleem tekkinud võib olla.

Teine levinud näide on UGG tüüpi saapad talvisel ajal, mis käivad küll mugavasti jalga, aga ei ole samuti kindlalt jala küljes kinni. Nii võib jalg saapa sees libisema hakata ja võivad tekkida erinevad probleemid. Kuna jalad on inimkeha vundament, siis jalgade probleemid kajastuvad tihti põlvedes, puusades ja isegi ülakehas.

5. Jalats on õige suurusega

Paljajajalu jalatsite puhul on veel üks oluline nüanss, mis suurt rolli mängib. Paljajajalujalatsid on õige suurusega ja suurust ei valita mitte selle numbri järgi, mida tavaliselt poes jälgitakse. Barefoot jalatsite valiku eelduseks on jala korrektsed mõõdud. Mõõta tuleb mõlema jala pikkus ja mõlema jala laius, sest enamjaolt on inimestel need veidi erinevad.

Jalatsid on kuni 1,5 cm varuga, et varvastel oleks ruumi kõndimise ajal veidi edasi nihkuda. Esialgu võib see varu liiga suur tunduda – igal juhul tuleb valida jalatsid, mis mugavad tunduvad. Ei ole harvad need olukorrad, kus esimese barefoot jalatsite kasutamise aasta jooksul jala suurus muutub ja aasta möödudes tuleb järgmist suurusnumbrit jalatseid otsida.

Jala suurus muutub seetõttu, et jalalabas on 26 luud, 33 liigest, 12 kõõlust ja 18 lihast ning paljajalujalatseid kandes hakkavad aastate jooksul kogunenud pinged vähenema ja lihased teistsugust koormust saama. Nii võib muutuda nii jala suurus kui ka näiteks varvaste kuju. Täiskasvanud inimese jalg ei jää alatiseks pidevalt suuremaks muutuma, seda nüüd karta ei tasu 🙂

Jala mõõtmiseks on kõige lihtsam erinevatel aegadel päeva jooksul joonistada jalajälg paberile ja mõõta ära pikkus kannast varbani ja kõige laiem koht päkaosas. Nii saab neid mõõte kasutada erinevate tootjate erinevate mudelite valikul. Paljudel tootjatel on võimalik veebilehelt välja printida ka suuruse valimise juhend, millele saab jalaga peale astuda, et jalatsi suuruse sobivust hinnata.

Jalasõbralikud jalatsid või mitte?

Jalasõbralike jalatsite valimine tavakaubandusest on tihti päris keeruline. Mood näeb ette kontsa või kannakõrgendust, paljudel jalatsitel on juba sees olemas võlvikõrgendus, jalatsite ninaosad on kitsad ja harva kui need varvaste kuju jälgivad. Nii on üha tavapärasem, et jalad võtavad kuju jalatsi järgi, suure varba konti peame geneetiliseks ja maadleme erinevate muude tervisehädadega.

Neile, kes on enda jaoks paljajalujalatsid avastanud, ei ole tihtipeale enam tagasiteed – nad leiavad, et tavapärased jalatsid on ahistavad ja ebamugavad. Loomulikult ei juhtu suurt midagi, kui aeg-ajalt mõnele üritusele kontsakingad ikkagi jalga panna – küsimus on kõige rohkem ikkagi selles, et kui päevas on 24 tundi ja sellest 16 tundi tegutsemas, millest omakorda mingi x arv tunde püstijalu, siis kui suure osa sellest olen paljajalu, millise osa olen jalasõbralikes jalatsites ja milline osakaal on jäikadel kitsastel kontsaga jalatsitel.

Järgmisel korral – kuidas barefoot jalatsitele üle minna?

Kui seekord kirjeldasin pikemalt, milliseid põhimõtteid barefoot jalatsite puhul jälgida, siis järgmisel korral kirjutan veidi pikemalt ka sellest, kuidas jalatsivahetust ette võtta. Teema on tähtis ja oluline, sest neile, kes on aastaid jäiku ja kitsaid jalanõusid kasutama ning kelle keha on sellega ka väga hästi kohanenud, võib paljajalujalatsite lühikese aja jooksul liiga suure koormusega kasutamine erinevaid vaevusi kaasa tuua.

.oOo.

Kui sulle liikumise teemad huvi pakuvad, võid vabalt tulla Liigu teadlikult Facebooki gruppi infol silma peal hoidma (NB! ligipääs ainult naistele). Kui sul tekkis mingeid küsimusi või mõtteid, anna märku siinsamas postituse all, Facebookis sõnumites või Tegutse teadlikult Facebooki lehel.