Sel aastal oli meil täiesti teistmoodi suvi 🙂 See nimetus meie suvele on muide inspireeritud mu lapsepõlve sõbranna Kadri Instagrami postitustest, kui nad pikalt talvel soojal maal olid. Tema postitused kandsid märksõna #teistmooditalv. Igatahes, meil oli teistmoodi suvi, sest me olime suuremas ja väiksemas koosseisus 8. juulist 15. septembrini Viljandis. Kodus tagasi oleme olnud 5 päeva.
Mõned postitused sellest, kuidas puhkuse kõik Viljandis veedame (lugu 1 ja lugu 2), jõudsin vahepeal teha, aga nende kokkupanek võtab päris ausalt päris palju aega. Nii need ülejäänud lood kuskil minu peas ongi ainult hetkel. Igatahes, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 🙂 See teistmoodi suvi sai ju läbi. Minu jaoks umbes-täpselt täna!
Mel Robbins’i nipinurk – kiire vs produktiivne aeg
Olen nüüd natuke jälle Mel Robbinsit jälginud ja siit üks kuuldud soovitus, enne kui ma oma muude juttudega edasi liigun. Nimelt on tänapäeva elutempo ja tegemiste juures päris tihti küsimusele “kuidas läheb?” vastuseks “kiirelt”. Ja siis käib sinna juurde kõik muu jutt, et kuidas kõik tahavad kogu aeg midagi ja kogu aeg on vaja kuskil olla jne jne. Kiirelt annab aga kogu jutule teatud sellise ärevuse noodi juurde. Justkui nii palju on teha ja kunagi midagi tehtud ei saa.
Mida siis teha ja kuidas sellest vahel ehk isegi näilisest oravarattast välja tulla või teistpidi küsides, kuidas saaks ennast ise rahustada, et tegelikult on ikkagi asjad hästi ja liiguvad vajalikus suunas edasi. Nipp on selles, et tuleb ise ennast ümber häälestada ja öelda näiteks “kiired ajad” asemel hoopis “produktiivne aeg”. Nii häälestud sellele, et asjad on tehtud ja olukord kontrolli all, selle asemel, et olla ärevil, et nii palju on teha ja midagi tehtud ei saa.
Siia juurde veel näiteks TEHTUD nimekirja pidamine kasvõi paaril päeval ning enesetunne ja enesekindlus tõuseb mühinaga, garanteeritud. Proovi järele ja anna teada, kuidas toimis.
Kojujõudmise masendus
Niisiis, pakkisime Viljandis 14. septembril asjad kokku ja liikusime korraks üheks ööks Põlvasse, sest Jürgeni vanaema sai 90-aastaseks. Teistmoodi suvi jätkus oma mõnusa soojusega – lapsed said Põlva uut staadioni vaatamas käia, mina paar hetke rahulikku oma mõtete kuulmise aega ja kõik koos tegime enne kojusõitu veel mõnusa mänguväljaku tiiru.
Koju jõudes oli tegelikult esimese hooga suur masendus peal. Väikemees tahtis ju loomulikult kõiki ehitusega seotud asju näppida. Suurematel oli autos mitu tundi magamisest ühelt poolt kõht tühi ja teiselt poolt energiat ülearu. Õue-õue oli vaja kohe saada.
Kui mina püüdsin kiiruga ette võtta mingi koristustiiru, siis Jürgen pani samal ajal kardinasiinid üles. Tegin Viljandis emaga koos Jyski pimendavatest kardinatest uue versiooni ja need oli vajaenne magamaminekut triikida ja üles panna.
See masendus oli ikka peal, et nii palju on teha ja kuidas me selle kodu siin üldse kuidagi elamisväärseks saame. Pesamuna käib ja kisub kõiki asju, turnib igale poole, topib mingit puru omale suhu jne. Kõik asjad on tolmu täis ja kõige tipuks kaunistasid plika villapluusi koide puretud augud.
Lapsehoidja-koduabilise (edukad?) otsingud
Pühapäeval tehti mulle suure üllatusena ka kaks telefonikõne tundmatutelt numbritelt – valla lehes ilmunud lapsehoidja otsimise kuulutust oli lõpuks ometi märgatud. Pere24 portaali olin ka nädal varem kuulutuse lisanud ja ise hulga infot laiali saatnud, millele mõned vastusedki olid saabunud. Üks neist pidi esmaspäeval kohtumisele tulema. Need pühapäevased kõned olid aga siitsamast lähiümbrusest pärit.
Üks neist kõnedest oli selline, et mu suu oli enamuse rääkimise ajast kõrvuni. Inimene teisel pool telefoni tundus super tore, just sellise kodulähedase “vanaema” hääle ja olemisega nagu ma olen juba ammu mõelnud, et meil abiks võiks käia. Töötanud ka kokana, nii et ka toidu valmistamise teema saab lahendatud – loodetavasti ei pea ma ühel hetkel tööl käies õhtul koju jõudes esimese asjana kokkama hakkama.
Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis on mul ehk järgmisest nädalast olemas üks tore koduhoidja, kes saab lastega hästi läbi, teeb söögid ja aitab mul kodus toimetada. Juba ta uuris, kas mul õmblusmasin on, et kui midagi vaja ümber õmmelda vms. Ja kas me ikka räimepihve sööme 😀 Ja et küll kapid ka kõik ära saavad korrastatud 😀 Ja et koide vastu aitavad hästi kastanimunad 😀
Uus elurütm
Kui Viljandis olles olid päevad sellised rahulikud ja kulgesid omasoodu, siis siin on hoopis teine tempo peal. Poiss peab kooli pärast hommikul vara ärkama, Jürgen ärkab ja toimetab temaga koos. Harjumist tahtis see, et poiss oli kahe nädalaga harjunud suhteliselt omasoodu tegutsema, aga mina olin palju rangem. Ikka koolist koju, riietevahetus, õppimisasjad üle vaadata, järgmise päeva asjad kokku ja alles siis lubasin ta sõpradega õue või huviringi minna.
Ka väiksemad ärkavad selle tegutsemise peale (mis kindlasti muutub, kui hommikuti on õues pime kui öö). Kui esialgu oli plaanis, et tüdruk läheb õuelastehoidu, siis ootamatult oli ta nõus hoopis maja taha lasteaeda minema (seal hakkas sellel aastal neil ujumine).
Esmaspäeval ja teisipäeval oli ta pooliku päeva ja kolmapäeval jäi lõunaunne ka. Veel üks väike nipinurk – me rääkisime talle pikalt-laialt sellest, et see raamatulugemine, mis lasteaias lõunaunele eelneb, on tegelikult MUINASJUTU lugemise aeg (mitte UNEjutu). Ja et seda tuleb kuulata voodis pikali, aga muidugi SILMI kinni panema EI pea, võib vabalt lahti hoida. Ja pärast muinasjuttu saab veel mängida jne. See päev läks muide väga hästi.
Neljapäevaks olime lubanud tüdrukule eelmisel aastal käidud hoius ühe tüdrukuga mängimas käia – seal ta alguses ei tahtnud hästi jääda kui Jürgen ära läks, aga siis sulandus hästi kiirest teiste lastega. Nii et päev läks igati korda. Reedel oli ta kodus.
Nii palju sai nädalaga tehtud
Produktiivsusest rääkides, siis ma olen ise ka üllatunud, kui palju sel nädalal tegelikult tehtud oleme saanud. Kui esmaspäeval käinud lapsehoidjakandidaati võttis vastu veel üksjagu ehitusest järele jäänud tolmu ja riideid täis kohvrid, siis see sai päris kiirelt eest ära likvideeritud.
Kolmapäevaseks teise hoidjakandidaadi ajaks õnnestus mul veel rohkem kodu korrastada. Majandasin öösel mingeid kappe natuke nihutada ja asju kappi tagasi panna, põrandad õnnestus kõik ilma väikemehe osaluseta ära pühkida ja pesta. Pesin ära mitu masinatäit pesu ja tõstsin hulga asju õigetele kohtadele tagasi.
Siis leidsin selle näritud villapluusi ja kraapisin lastetoa kapist ja sahtlitest kõik asjad välja. Kui kodulähedane “vanaema” kandidaat meile külla tuli, siis oli see kõik poole peal. Selle kohta ta ütleski, et ärgu ma muretsegu, kõike ta aitab mul toimetada 🙂 uskumatu!
Asjade ja riiete sorteerimine
Mis veel – eile alustasin igasuguste rohkem ja vähem laokil olevate asjade tolmust puhastamist ja riiete sorteerimist. Võtsin ette kaks suurt prügikotti “Pesamunale väikseks jäänud riided” ja “Plikale väikseks jäänud riided, mis poisile ei sobi” ja lihtsalt viskasin neisse asju. Jeerum, kui palju on mul neid riideid, mis lihtsalt meil kodus ruumi võtavad ja mida me ei kasuta.
Kõik kappidest välja kraabitud asjad panin niimoodi valmis, et neid saaks hakata järjest õues ehitustolmust kloppima viia. Terve koridor on meil igasuguseid kaste täis.
Pesamuna võrevoodi, millest ta vaid üksikud ööd on maganud, panin osta.ee-sse müüki ja tegelesin laste jalatsite Barefoot jalatsite grupis müümisega.
Uus kohustus ettevõtmine – ühistellimused
Nädal algas tüdrukule Zeazoo Yeti talvesaabaste ostmiseks vajaliku ühistellimuse kokku kogumisega. Tahtsin selle teha, et saaksin talle roosaga saapad ja lõpuks läks ikka nii, et tellimuse tegemise ajaks olid roosaga saapad otsas. Phäh. Neil oli mingi hea soodukas -17% ja seitsmes paar tasuta. Nii et tasus 7 tellijat kokku koguda, natuke arvutada ja allahindlus tuli päris arvestatav.
Ahjaa, siis tegelesin veel ühe uue Tikki kingade ühistellimusega. Kes mäletab, siis suvel sain käe valgeks Tikki sandaalide suure tellimusega. Nüüd tegid nad sügiskollektsiooni kinniseid kingi ja et ma neid ise oma silmaga näha ja käega katsuda saaksin, tegin ühe suurema ühistellimuse (et ikka kõikide värvide ja erinevate suurustega saaksin tutvust teha ja soodustuse jaoks oli seda ka vaja).
Seekord peaks tellimus kiirelt tulema ja uue nädala lõpus saan need juba kätte. Kindlasti-kindlasti pean sellest pikemalt kirjutama, sest seal oli palju toredaid seikasid 😀
Noo, mis veel – 2x tegin oma võimlemisharjutusi, rohkem pole veel jõudnud, sest põrandatel polnud nädala alguses piisavalt ruumi.
Väiksemate lastega käisime korraks metsas väiksel tiirul, neil oli päris lõbus.
Siis pakkusin ennast ühte kohta vabatahtlikuks.
Panin mõnede postituste mõtteid kirja ja nii need 5 päeva ongi kiirelt produktiivselt tegutsedes läinud.
Teistmoodi suvi ongi läbi!
Täna oli hullult soe ilm, käisime lastega hommikupoole õues, 1a8k pesamuna magas kärus lõunaund nagu ikka ja mul oli korraks paar hetke rahulikku aega. Seekord oli plika naabritüdrukul külas. Õhtul kui Jürgen koju tuli ja veel hiljem kui ta poissi õuest tuppa kutsumas käis, mainis ta et hullult soe on õues. Ikka täiesti teistmoodi suvi! Ta rääkis ka, et täna tuleb see ilma muutus öösel kui ühtäkki saab öisest 21st kraadist päevane 14 kraadi.
Ilma lubas külmaks keerata ja vist isegi vihmasadu on oodata. Mis seal siis ikka, lõpuks ongi see teistmoodi suvi ametlikult läbi saanud, sügise rütmid ootavad ees. Kohanemine koduse olukorraga, kohanemine töömõtetega ja kohanemine sellega, et ka meie pesamuna võib kellegi teisega peale minu ja Jürgeni päevast mingit osa veeta.
Oli imeline aeg!
Kui sul on veel pärast kõige selle lugemist natuke jaksu järel, kirjuta oma ühest meeldejäävamast suvehetkest koos lastega või ilma lasteta 🙂 Või hoopis sellest, mida sa viimase nädala jooksul ägedat ja uut teda said või õppisid 🙂 ja muidugi on mul hea meel mõne aja pärast kuulda, kas proovisid nipinurga soovitust ja kuidas see sulle tundus!
.oOo.
Nagu ikka, kui sul tekib selles postituses olevate teemade kohta rohkem küsimusi või tahad oma kogemusi jagada, anna sellest mulle teada e-maili teel, sotsiaalmeedias näiteks Facebooki lehel või tule Tegutse teadlikult gruppi mõtteid jagama!
