Kas tõesti on juba jälle nädal möödas? Hea küll, ma vist eelmise nädala jutu sain lõpuks üles umbes pühapäeval ja nii tundubki, et see elu on eriti kiirelt läinud. Käisime lastega loomaaias, lapsed naudivad õues olemist, mina muudkui loen ja pesamuna on endiselt nohus.
Sel korral kaks teemat enne nädala ülevaadet:
- Mul on sel korral suure ringi küsimus ka – kas tahaksite saada uute postituste infot e-maili peale Facebooki lehelt vaatamise asemel? Kui jah, andke mulle teada. Ma natuke hakkasin seda teemat juba uurima ja ühe vormikese panin lehele üles, aga kui selliste kirjade vastu huvi on, tegelen sellega põhjalikumalt edasi 🙂
- Valmistan ette postitusi potitreeningu ja huviringide kohta. Kui teil on konkreetseid küsimusi, millele nendel teemadel vastuseid ootaksite, andke mulle kommentaarides või mujal märku ja vastan postituses kuidas oskan 🙂
Elu kolme lapsega: nädala toredaim hetk
Lastega loomaaias jääkarusid vaatamas
Selle nädala toredaim hetk oli päris kindlasti lastega loomaaias käimine. Oleme igal kevadel ikka üritanud käia ja püüdnud selle planeerida sellisele ajale, kui võiks liiga palju rahvast mitte olla. Seekord väga pikalt ette planeerida ei jõudnud ja see tekitas minus esialgu päris üksjagu stressi.
Kui ma olin oma rahunemised ära rahunenud ja lõpuks loomaaeda kohale jõudsime oli mu tuju väga hea ja kõigil oli hästi tore. Olin siiralt hämmingus kui hästi lapsed vastu pidasid – keegi ei jauranud sellel teemal, et kõndida ei jaksa või kõht tühi on jne. Isegi meie pesamuna otsustas kogu tiiru meiega aktiivselt kaasa teha ja jäi magama alles autos kui koju tagasi sõitsime.
Nüüd on ühe korra vaja veel loomaaed ette võtta plaaniga seiklusparki minna – mõlemal suuremal põnnil sügelesid varbad juba sel korral, aga meil olid teised plaanid.
Liikumine ja iga ilmaga õues
Ilm on olnud nüüd pigem ilus ja peale selle loomaaia tiiru me kuskile kaugemale väga jõudnud pole. Küll aga on lapsed absoluutselt iga päev päris suure osa päevast kodu juures õues olnud. Täna olime esimest korda tüdrukuga tunnikese paljajalu õues. Küll see oli alles mõnus!
Küll on ikka mõnus, kui oma vaikne aianurgake on, kus lapsed kodu lähedal mängida saavad.
Praegused ilmad on mu lemmikud seepärast, et riidesse panekuga on lihtne. Ei ole vaja mingeid kummikuid ja jopesid ja saapaid jms. Tuleb vaid dressikas või fliis üles leida, müts pähe ja ongi hästi. Mõtlesin seda ka, et meie peres kehtib vist see reegel, et lastele tuleb alati üks kiht vähem riideid panna kui mulle 😀 Lapsed lihtsalt liiguvad nii palju, et neil hakkaks minu kihtidega alati palav, olgu siis suvi või talv.
Lastega loodusesse oleme ka päris mitmel korral jõudnud – loomaaias oli hästi mõnus muru peal piknikku pidada ja lapsed nautisid seda eriti. Tüdruku lastehoiu päevadel käisime aga u 1,5 tundi Nõmme metsatukkades uitamas ja mändide all mänguväljakutel mängimas. Pesamuna ja tüdruk naudivad neid retki ka täiega!
Lugemiselamus: istumine ei ole tegelikult halb?
Sattusin lugema ühte huvitavat postitust Füsioviis lehelt “Kuidas istuval tööl terveks jääda“. See on ka minul kui kodus oleval laste emal väga oluline teema. Isegi kui mulle tundub, et ma ju tegutsen lastega kogu aeg, nii et istumiseks ei jäägi aega, siis tegelikkus on tihti teistsugune. Allpool olevates näidetes on mõeldud istun = staatiline asend pikema perioodi jooksul.
Teen hommikusöögi valmis, istun laua taha putru sööma. Kreemitan last ja panen teda riidesse – ikka istun kuskile voodi servale. Läheme õue mänguväljakule või parki – laps mängib liivakastis ja mina istun liivakasti serval või mänguväljakul pingil. Jõuame koju, teen söögid, koristan ja siis võtan aja, et blogisse kirjutada. Viimase tegemiseks istun ju jälle. Siis tuleb õhtu, lastele lugemine (istun), laste juures olemine kuni nad magama jäävad (istun), puhkehetk teleka ees või veel nipet-näpet arvutis või loen raamatut või tegelen käsitööga – jälle istun.
“Rüht” sümboliseerib staatilist asendid- see on vastand liikumisele. Pikka aega ühe asendi säilitamine ei ole kunagi tervislik. Isegi kui see asend on sirge seljaga istumine.
Sinu parim rüht on alati järgmine rüht (Füsioviis “Kuidas istuval tööl terveks jääda?”)
Ma ei ole kursis, kui populaarsed püstiseismise töökohad Eestis kontorites on. Niipalju tean, et millalgi mõned aastad tagasi tekitati ka minu töö juurde püsti töötamise laud koos monitori ja klaviatuuriga. No just selleks, et inimesed saaksid istudes töötegemisele vahelduseks ka püsti tööd teha.
Kasutasin mõned korrad seda võimalust isegi, aga panin tähele, et ega tegelikult väga mugav püsti seista seal polnud. Kerelihased on ju nõrgad ja ega siis püstiseismine ju nõuab oma osa neilt lihastelt. Muidu hakkavad tekkima igasugused kompenseerimised ja seljavalud on kiired tulema. Kui lisada veel näiteks naiste puhul kontsakingad püstijala töökohale, siis on erinevaid hädasi veel kiiremini oodata.
Kuidas istumist ja paikset eluviisi tasakaalustada?
Kui istumine/seismine (“don’t just sit there, but don’t just stand there either” Katy Bowman) iseenesest halb pole, vaid pigem oma keha ühes fikseeritud asendis liiga pikalt hoidmine, mida siis teha?
Soovitused on siin tegelikult ilmsed, siin mõned põhilisemad:
- Muuda keskkonda – tekita võimalus töötada seistes, istudes, kükitades, põlvitades, jalgu venitades, jne. Ka riietus on teatud mõttes ümbritsev keskkond – ka see saab kaasa aidata või takistada. Palju häid ideid kodu jaoks ja töökeskkonna osas on ka näiteks Katy Bowmani videodes.
- Pane kalendrisse või mõnesse äppi meeldetuletused – liiguta silmi ja vaata kaugusesse, liigu ringi, vaheta asendit jne.
- Vali alternatiive – kui olukord ei nõua nt arvuti taga istumist, kasutagi telefoniga rääkimiseks jalutamist või lapsega mänguväljakul olles turni/ripu/liiguta ennast mitmel erineval viisil ühe koha peal paigal olemise asemel. Katy Bowman jagab oma videos 30 soovitust, kuidas mänguväljakul ise ka liikuda.
- Joo piisavalt vett – kodustes tingimustes ära võta veeklaasi endaga kaasa vaid käi seda köögist võtmas, mänguväljakul jäta veepudel ühele kohale paigale, tööl olles kõnni veeautomaadi või kraanikausi juurde vett võtma (vt ka soovitust nr 2).
Neid võimalusi ja variante on mitmeid. Ka Mike Reinold kirjutas oma artiklis “Sorry, sitting isn’t really bad for you“, et istumine ei ole tegelikult halb, hoopis mitte liikumine on ehk pikalt ühes asendis paigal olemine mõjub hoopis halvasti. Tema soovitab samuti tihti ja palju ennast liigutada. Lisaks soovitab ta teha harjutusi, mis on vastandid istumisele ja seismisele. Kolmandana on suur kasu ka treenimisest – siinkohal aga teadlikust treenimisest. Niisama huupi kõike tehes võib rohkem kasu kui kahju olla.
Tema lehelt on samuti võimalik hulganisti harjutusi ja soovitusi leida. Keda teema rohkem huvitab, vaadake järele, millised harjutused kõige sobilikumad istumisele tasakaaluks teha on.
Isiklik areng: kuidas lühema ajaga rohkem lugeda
Kui ma eelmisel aastal lugesin läbi 100 raamatut ja mu käest küsiti selle aasta eesmärke, siis olin sunnitud tõdema, et kindlasti pole mul nii suurt hulka raamatuid enam plaanis lugeda. Keskendun kvaliteedile, mitte kvantiteedile ja tahan rohkem enesearengu või uute oskuste õppimisega seotud raamatuid lugeda ja ilukirjanduse osakaalu kõvasti vähendada.
Sellega seoses tuli mul eelmisel korral juba mõte, et tahaks teiega ühtesid lugemise nippe jagada, mille kohta ma mõni aeg tagasi ühte videot nägin – Jay Shetty “How I read a book a day“.
Panin enda jaoks videost mõned asjad kirja ja jagan neid soovitusi teiegagi 🙂 Proovige järele ja andke teada, kuidas toimivad! Kui keegi neist mingeid põhimõtteid juba kasutab, andke ka märku.
- Tee kindlaks ja mõtle läbi MIKS sa seda raamatut lugeda tahad – kas ajaveetmiseks, põgenemiseks, uute ideede saamiseks vms. Kui pigem õppimiseks ja arenemiseks, siis võta ette raamat, vaata Youtube-ist või TED jutust raamatu põhimõtteid, autori peamisi seisukohti jne. See osa võib probleeme tekitada, kui inglise keel kuigi tugev pole, siis võib näiteks raamatut guugeldada ja paari eestikeelset kokkuvõtet raamatust lugeda.
- Vaata üle sisukord ja märgi ära, millistes peatükkides on sulle enim huvi pakkuvad teemad.
- Loe läbi sissejuhatus ja “kuidas seda raamatut lugeda” kui selline peatükk raamatus olemas on.
- Harjuta kiiremini lugemist. Täiesti toimiv nipp on siinjuures see, et loe teksti nii, et liigutad näppu sõnadega kaasa (see osa tahab harjutamist). Alguses aeglaselt ja siis hakka järjest kiiremini näppu edasi liigutama. Kui silmad harjuvad näpu jälgimisega ära, on niimoodi võimalik lugemiskiirust lisada. Teine nipp on õppida keskenduma olulisematele sõnadele lausest.
- Loe läbi peatüki esimesed kolm lauset ja viimased kolm lauset.
- Pane kirja 3 asja: 1) iga peatüki kohta mingi lugu või näide, mis sind kuidagi inspireeris; 2) mingi number või statistika, mis sind üllatas ja 3) märge mingi idee kohta, mida tahad kellegagi jagada.
Kui raamatust sellisel moel mõne tunniga hea ülevaade saadud, on otsustamise koht. Kas said raamatust juba kätte selle, mida otsisid? Kui jah, siis liigu edasi järgmiste raamatuteni. Kas tahad veelgi süveneda ja raamatu kaanest kaaneni põhjalikult läbi töötada? Kui jah, siis võta raamat uuesti ette.
Kõige rohkem tunnen puudust
sellest, et lasteriided saaksid lõpuks sorteeritud ja jalust ära. Keegi võiks seda minu eest teha 😀
Järgmisest nädalast ootan kõige rohkem…
… paljajalujalatsite üritust. Aktiivsed ja usinad paljajalujalatsite entusiastid otsustasid anda võimaluse tulla kohale ja üle vaadata oma silmaga, millised erinevate brändide paljajalujalatsid välja näevad ja kuidas käe vahel tunduvad. Nii on ehk võimalik ka tavapoodides paremaid valikuid lapsele jalatside valimisel teha.
