Nädal on jälle kiirelt mööda läinud ja mõtteid-tegemisi on olnud päris üksjagu. Rabelen mitmel rindel nagu ikka. Igapäevalu kolme lapsega on põnevaid väljakutseid esitav.
Möödunud nädalal sain kokku paari lapsehoidja/koduabilise kandidaadiga, käisin kahel päeval järjest kolme lapsega kaubanduskeskuses ja varusin lastele jalatseid. Suures plaanis läks nädal päris hästi.
Elu kolme lapsega: nädala toredaim hetk
Õhtune jalutuskäik ja päikseloojang
Üks mõnusamaid hetki sel nädalal oli vist äkki esmaspäeva või teisipäeva õhtul. Jürgen tuli töölt, sõime kiirelt õhtusöögi ja kuna õhtu oli nii ilus ja ilm üpris hea, otsustasime õue jalutama minna. Kolmene sai vist esimest korda tossudega rattaga sõitma minna ja ta nautis seda täiega.
Mina leidsin pesamunale mingid mõnusad papukesed jalatsite kotist ja mõtlesin proovida, kas kergemate jalatsitega ta oleks õues nõus ise kõndima. Panin ta riidesse, papud jalga, õues püsti ja läks! Ta kõndis päris pika maa maha minu näpu otsast kinni hoides. Kuna kolmene ees rattaga sõitis, oli ka silmapiiril midagi põnevat, mille poole liikuda.
Päikseloojang, lapsed oma liikumist nautimas, mina seda nautimas, et keegi küljes ei ripu – see oli tõesti selle nädala üks meeldejäävamaid hetki.
Liikumine ja iga ilmaga õues: riided ja jalatsid
Kes tähele pani, siis sellel nädalal on õues olnud temperatuure selliseid ja teistsuguseid. Nii napilt nulliringis kui päris plussis. Eelmisel nädalal oli mul mure laste kuiva ilma jalatsite osas. Võtsin julguse kokku ja tellisin lastele esimesed paljajalujalatsite tüüpi tossud. Teadmata, kui kaua nende saabumine aega võib võtta ja kas need üldse sobivad, otsustasin ikka Rademarist ka läbi astuda. Tulemustest kirjutan pikemalt järgmises postituses 🙂
Riietest põhjalikumalt hetkel midagi rääkida polegi – nüüd kuivemate ilmadega lähevad selga igasugused riided. Käiku lähevad dressipüksid, fliisid, joped, tuulekad, hommikupoole fliisvoodriga vihmariiete püksid jne. Pisike põnn ukerdas neljapäeva hommikupoolikul mõnuga mudas oma kollaste Boardmani pükstega ja õhukese tuulekaga.
Lugemiselamus: raamat ja muud teemad
Möödunud nädalal õnnestus mul üle pika aja ette võtta ka ühe raamatu lugemine. Andsin endale mõni aeg tagasi lubaduse lugeda rohkem enesearengu teemadel ja harivaid raamatuid kui ilukirjandust. Hooandja kaudu toetatud Diana Poudeli raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” oli väga hariv lugemine. Sain sealt mitu mõtet, mida ise kasutada ja millest õige pea ka Seitsmesega rääkima hakkan.
Näiteks oli mul täna ühest kohast tasuta pdf-i kättesaamiseks vaja sisestada oma e-mail. Tavaliselt lõpeb kuskile sõrme andmine metsiku infohulgaga postkastis, millega eraldi tegelema peab. No näiteks spämmi saatma või filtri tegema vms. Seekord tuli mulle meelde Diana raamatust loetud soovitus teha selliseks puhuks ajutine e-mail.
Kuna ma raamatust nii kiirelt seda soovituse kohta üles ei leidnud, panin otsimootorisse “temporary e-mail” ja valisin sealt vist esimese või teise lingi. Kopeerisin sealt meiliaadressi ja juba mõne hetke pärast sain soovitud materjalid kätte. Läbi selle tasuta saadud materjali sain aimu, kas autori teised materjalid mind ka huvitada võiksid. Seekord läks nii, et tema keskendus liialt valdkonnale, mis minu jaoks oluline polnud.
Jätkuvalt harin ennast SEO ja blogipostituste kirjutamise valdkonnas. Siiani olen üksjagu infot saanud Neil Patel lehelt, wp-ga seotud küsimuste osas wpbeginner blogist. Blogis kasutan Yoast SEO pluginat ja mingit infot olen lugenud ka nende blogist.
Isiklik areng: Mel Robbins ja vabatahtliku töö
Nädala suurim üllataja olen ma loomulikult ise 🙂 Otsustasin osaleda Mel Robbinsi Power of You kursusel. Kursus keskendub iseendas selguse leidmisele, enesekindluse ja julguse leidmisele ning kursuse lõpuks on olemas konkreetse muutuse tegutsemisplaan. Mel Robbins on üks mu suurtest eeskujudest ja neil esimestel päevadel olen juba pidanud pisut oma mugavustsoonist välja astuma.
Kursus algas suure eneseületusega (minu jaoks), pidin tegema enda tutvustuseks lühikese video ja teiste kursusel osalejatega jagama. Esimeste loengute vaatamine ja töövihiku harjutuste läbitegemine on huvitav endasse vaatamine olnud.
Teine asi, millest ma kõva häälega kuskil pole rääkinud (ja nüüdki pigem häguselt paari sõnaga) – otsustasin vabatahtlikuks hakata. Aitan üht toredat inimest ühele projektile Euroopast rahastuse taotlemisega: ingliskeelsete tõlgetega, kaasamõtlemisega ja suhtlemisega. Mõtlemist on siiani rohkem olnud kui tegutsemist, aga need asjad ei sõltu enamjaolt minust.
Jim Rohn-i videost “Changing Your Philosophy About Money” sain innustust natuke teise pilguga meie pere finantsidele vaatamiseks.
Ja muide, mulle pakuti siin viimasel nädalal kahel korral IT-projektijuhi tööd 😀 Kuna hetkel tegelen logistiliste väljakutsetega kolme lapsega koduses keskkonnas, siis täiskohaga tööle mineku peale ei taha ma väga veel mõelda. 🙂 Eneshinnangut tõstis see pisut sellegipoolest.
Kõige rohkem tunnen puudust
Sel nädalal olen kõige rohkem puudust tundnud endiselt paarist abikätest päevasel ajal kodus. Tahaks oma energiat kuidagi suunata ja mingi fookusel leida. Mul on tunne, et ma tahaks kõigega tegeleda ja igas suunas rabeleda ja kogu aeg tuleb mingeid uusi mõtteid. Rööprähelda on muidu üldiselt tore, aga sellel ei ole tihtipeale arvestatavat tulemust. Igast asjast on natuke tehtud ja iga asja tegemise ajal mõtlen millelegi muule.
Rohkem võiks olla selliseid hetki, energiat ja võimalusi, et saaks ise rahulikult oma mõtteid mõelda (kodus). Teha seda nii, et ümberringi ei ole mingi möll või et samal ajal olev vaikus tähendab seda, et keegi tegeleb mingite uute teaduskatsetega. Paar lapsehoidja/koduabilise kandidaati sel nädalalal käis ja varsti on vaja otsuseid vastu võtta.
Järgmisest nädalast ootan kõige rohkem…
… neid hetki kui Aastane magab, Kolmene rahulikult oma mänge mängib ja Seitsmene lasteaias on.
Milline teil nädala toredaim hetk lastega või lasteta oli? Mis möödunud nädala eriliseks tegi? Millised väljakutsed ette tulid ja kuidas need ületatud said?
